Barack Obama, kes tegi eile avalikult teatavaks pankadelt abiraha tagasi saamiseks mõeldud uue maksu, tembeldas boonused räpasteks ja häbituteks.
Obama pankadele: me tahame oma raha tagasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me tahame oma raha tagasi. Ja tagasi me selle ka saame,» ütles Obama ja tõotas päästa iga sendi, mille riigilt abiraha saanud pangad Ameerika rahvale võlgu on.
Obama näis olevat otsustanud pangad poliitilisse lahingusse kiskuda ning süüdistas neid katses oma äri vanas vaimus edasi ajada ja minna riskantsete tehingute teed, et kiirelt kasu lõigata. Ta pani pankadele süüks tasustamispoliitika, mis ei võta arvesse olukorda riigis.
«Ma panen teile tungivalt südamele, et te ei üritaks katta abipaketi kulutusi oma aktsionäride, klientide või kodanike arvelt, vaid oma boonuste arvelt,» ütles ta.
Obama assistentide sõnul toob maks riigile 50 suuremalt finantsasutuselt tagasi vähemalt 90 protsenti abipaketi maksumusest. Nende 50 hulka on arvatud nii välismaiste pankade ja kindlustusettevõtete USA filiaalid kui USA pangad.
Rahandusminister Tim Geithner ütles Financial Timesile, et USA soovitab teistel riikidel tungivalt sedasama teha ja sundida finantssektorit abiraha täies ulatuses hüvitama.
«Me üritame julgustada poliitikategijaid kõigis peamistes finantskeskustes midagi sellesarnast ette võtma,» ütles ta.
Üldiselt jagus välisriikide valitsustel USA ettevõtmisele vaid kiidusõnu. Rahvusvahelise Valuutafondi tegevdirektor Dominique Strauss-Kahn ütles ajakirjanikele: «Ma tervitan südamest USA valitsuse ettepanekut, mis näitab, et poliitikutel on jätkuvalt tahtmist selles suunas edasi liikuda.»
Ametnike sõnul on teised riigid aga arendamas välja omaenda plaane pankade maksustamiseks ega pruugi USA mudelit üle võtta. «Me juba kehtestasime sobiva maksu. Raske oleks öelda pankadele, et üks maks tuleb veel,» sõnas üks Briti valitsusametnik.
Paljud valitsused eelistaksid tähtajatuid täiendavaid tulumakse, mitte USA stiilis ajutisi makse, mis on otseselt seotud kriisi kulutustega. USA maksu määr fikseeritakse 15 baaspunkti peale kõikidelt võlakohustustelt, kindlustatud hoiused välja arvatud. Rahandusministeeriumi hinnangul jääb maks 60 protsendi ulatuses 10 suurima asutuse kanda, kusjuures kõige enam tuleb maksta investeerimispankadel.
Välismaiste pankade USA filiaalide juhid olid nördinud, et ka neid maksma sunnitakse. Ühe Euroopa panga boss ütles, et nemad kaaluvad oma USA operatsioonide vara kärpimist alla 50 miljardi dollari läve, et maksust pääseda.
Copyright The Financial Times Limited 2010.