Tallinna vanalinnas restorani pidanud Norra ärimees ja 15 aastat Saksamaal elanud eestlanna ei ole rahul ärimees Toomas Toolile kuuluva BREM Kinnisvarabüroo tegevusega ning süüdistavad viimast nende restoraniäride nurjamises.
Restoranipidajad süüdistavad kinnisvarabürood äride nurjamises
Ave Aarela ja Stein Larsen otsustasid oma juhtumi näitel hoiatada kõiki, kes peaksid kunagi selle kinnisvarafirmaga asju ajama, vahendas ERR Uudised ETV saadet «Pealtnägija».
Mõlemad restoranipidajad süüdistavad kinnisvarafirmat nende restoraniäri nurjamises. Nii lõppesid Väike-Karja tänaval erinevatel aegadel restorani pidanud Aarela ja Larseni ärid väidetavalt BREMi süül totaalse krahhiga. Larsen kaotas enda sõnul kaks miljonit krooni ning Aarela 750 000 krooni.
Larseni kinnitusel algasid hädad BREMiga juba rendilepingu sõlmimisel, kui viimane nõudis temalt eelmiste rentnike üürivõla tasumist. «Eelmistel üürnikel olid majandusraskused ja nad jätsid BREMile maksmata 200 000 - 300 000 krooni ning BREM nõudis minult seda raha, enne kui minuga lepingu sõlmis,» ütles Larsen.
«See koht oli keskuses, raske oli head kohta leida ja ma võtsin seda kui investeeringut. Oleks ma teadnud, mis hiljem juhtub, ei oleks ma kunagi sellega nõustunud. Aga pole hullu, olen sellega leppinud,» tõdes Larsen, kes maksis BREMile nõutud raha.
Paari kuuga tegi Larsen ruumides remondi ja ostis uue sisustuse, mis läks kokku maksma kuni 1,5 miljonit krooni. 2007. aasta oktoobris avas restoran Stravinsky uksed ja esimesed kaheksa kuud läks äri tõusvas joones. «Kliente oli, kuid palju kasumit ma ei teeninud. Rohkem kaotasin raha, kuid äri läks normaalselt küll,» ütles Larsen.
Katastroof juhtus 2008. aasta suvel, turismihooaja tipphetkel. Päev enne Larseni 65. juubelit, mida mees kavatses suurejooneliselt tähistada koos mitmekümne Tallinna kohale lennutatud Norra sugulase ja sõbraga oma uhkes Stravinsky restoranis.
Enda sõnul läks Larsen päev enne sünnipäeva restorani. «Mu töötajad seisid restorani ees, seal oli segadus ja sisse ei näinud. Ma sain šoki,» nentis Larsen. Selgus, et restorani sellest päevast enam praktiliselt ei eksisteerinud, sest BREM oli maja ette vedanud suured tellingud ning alustanud rentnikule ette teatamata ootamatult maja renoveerimist.
«Ma sain šoki, sest mind ei hoiatatud. Lepingus on kirjas, et mulle öeldakse ette, kui remondiga alustatakse. Seda peaks enne arutama inimestega, kes seda kohta üürivad. See on normaalne protsess,» märkis Larsen.
Larseni kinnitusel varises tema restoraniäri seepeale kokku, sest mitmed firmad tühistasid oma reserveeringud ning kliendid kadusid.
Larseni väitel lubas BREM Kinnisvarabüroo esindaja Anti Päiv talle, et ta ei pea kuni remonditööde lõpuni restorani eest sentigi üüri maksma, kuid tegelikkus osutus vastupidiseks.
Nii vilistas BREM Kinnisvarabüroo väidetavale kokkuleppele, võttis appi seaduse kruustangid ja pigistas need täie jõuga kokku. BREM lõpetas ühepoolselt Larseniga rendilepingu, vahetas lukud, võttis võlaõigusseaduse alusel Stravinsky restoranivara panti ja pani selle justkui maksmata üürivõla katteks avalikul enampakkumisel müüki.
2008. aasta jõulude ajal, kui advokaadid BREMi vastu alles hagi koostasid, avastas Larsen, et restoranis on juba uued üürnikud ehk Saksamaal hotelli ja kõrtsi pidanud Aarela oli seal avanud oma Schnitzelhausi.
«Mõtlesime, et vanalinnas oleks väga tore saksa kõrtsi-restorani pidada,» ütles Aarela.
Heaoluühiskonnast kodumaale naasnud ja 70 000 krooni suuruse kuuüüriga endise Stravinsky restorani rendile võtnud Aarela ehmatus oli aga suur, kui juba esimesel päeval esitas BREM naisele ultimaatumi ehk kordus sama stsenaarium, mis Norra ärimehega.
«Kokkulepe oli nii, et me saame võtmed ja kuna tagatised ja üürid olid ette makstud, siis kolisime asjad sisse ja maakler keeras uksed lukku. Maakleri sõnul oli vaja minna BREMi büroosse, et võtmeid saada,» rääkis Aarela.
Seal sundis BREMi esindaja Aarela väitel neid võtmete saamiseks ostma 200 000 krooni eest ära restoranis seesolevaid asju. «Ja seda sellepärast, et eelmised üürnikud jäid võlgu,» märkis Aarela.
«Me vaidlesime kolm tundi. BREM selgitas, et neid ei huvita ja kui ma ära ei osta ja paberitele alla ei kirjuta, siis ma ei saa võtmeid ja minu asjad on ka siis läinud,» ütles Aarela. Naise sõnul oli ta hirmul ning ostiski 175 000 krooni eest Larseni vara BREMilt ära.
Aarela märkis, et kui ta hakkas BREMilt selle tehingu kohta arvet küsima muutus firma toon leebelt öeldes kurjaks. «Helistasin mina, helistas mu raamatupidaja. Tegevjuht ütles, et kui me järgi ei jäta, siis juhtub meiega midagi,» kinnitas Aarela. Ärinaise väitel oli ähvardajaks BREMi toonane esindaja Anti Päiv.
Aarela väitel nõudis Päiv ultimatiivselt iga kuu 15 00 krooni lisaks hoolduse ning 90 000 krooni kommunaalmaksete tagatist, millest varem juttugi polnud. Kuna Aarelal sai terrorist villand, siis põgenes ta pool aastat pärast restorani avamist ühel ööl sellelt pinnalt.
Ehkki Aarela avas oma Schnitzelhausi uuesti Rüütli tänaval, jätkavad tüli lahendamist praegu advokaadid. Nii norrakas kui eestlanna on BREMi kohtusse kaevanud ja vastupidi. Hoolimata kohtulahendist oli Aarela ja Larseni sõnul nende eesmärk «Pealtnägija» vahendusel kõiki inimesi ärimees Toomas Tooli firma eest hoiatada.
Anti Päiv väitis «Pealtnägijale», et kõik süüdistused on absurdsed ja jutud väljapressimisest või ähvardamisest vale ja laim. Tema arvates üritavad restoraniäris kõrbenud ettevõtjad oma vigu lihtsalt BREMi kaela ajada.
Kuna Päiv BREMis enam ei tööta ja kõiki üksikasju ei mäleta, siis soovitas ta intervjuud küsida firma tänaselt juhtkonnalt.
«Pealtnägija» andis võimaluse vastulauseks BREM Kinnisvarabüroo juhile Tarvo Tammele, kes teatas viisakalt, et on sunnitud intervjuust loobuma. Nimelt ei pea BREM eetiliseks kasutada vaidlustes meediat mõjutusvahendina ja usub, et tekkinud äritülisid lahendab kohus.