Eesti Patendiameti poolt koostatud statistika kohaselt esitati eelmisel aastal kokku 96 patenditaotlust, millest 76 laekus Eesti ja 20 välistaotlejatelt.
Läinud aastal esitati alla saja patenditaotluse
Eesti Patendiamet väljastas eelmisel aastal kokku 132 patenti, millest kuulub Eesti isikutele vaid 12. Samas kustutati registris mullu 167 patenti, millest Eesti isikutele kuulus 7 patenti.
Enim väljastati 2009. aastal Eesti Patendiameti poolt patente Saksamaale (32) ja Rootsile (23).
Seisuga 31. detsember 2009 kehtis Eestis 1413 patenti, kusjuures enim kuulub kehtivaid patente Rootsile (310) ja USAle (222). Eesti isikutele kuulub patente 57.
Patendiameti kasulike mudelite registrisse tehti läinud aastal kokku 91 kannet, millest 84 kuuluvad Eesti isikutele. Läinud aasta lõpu seisuga oli kasulike mudelite registris kehtivaid registreeringuid 434.
Kehtivatest registreeringutest jääb Eesti arvele 388 kannet, järgneb Soome 17 ja Venemaa 14 kandega.
Lisaks jõustus 2009. aastal Eestis 1134 Euroopa patenti, millest enim pärines Saksamaalt (223), Ameerika Ühendriikidest (202) ja Šveitsist (132).
Eestis kehtiv Euroopa patent on õiguslikult võrdne Eesti patendiga. Kehtivaid Euroopa patente oli 2009. aasta lõpu seisuga 3340.
Patendiameti infoosakonna teabetalituse juhataja Eve Tammaru märkis, et leiutisele on võimalik taotleda patendikaitset või kaitset kasuliku mudelina.
Tema sõnul ilmneb Eesti leiutajate suurem aktiivsus võrreldes teiste riikide leiutajatega just kasulike mudelite registreerimisel.
«Eesti leiutaja valib oma leiutise kaitsmiseks kasuliku mudeli ilmselt selle tõttu, et see on kiireim, lihtsaim ja odavaim viis kaitsta oma leiutist,» hindas Tammaru.
Tema sõnul on Eesti isikute aktiivsus patentide taotlemisel aasta-aastalt küll tõusnud, kuid kindlasti on selles vallas veel arenguruumi.
Praegu on Patendiametis menetluses patenditaotlused, mis valdavalt on ametisse laekunud aastail 2003-2005. Sel ajal esitasid enam patenditaotlusi leiutajad väljaspool Eestit.