/nginx/o/2009/01/09/115208t1hc30e.jpg)
/nginx/o/2009/01/26/123049t1h7957.jpg)
Rahandusministeerium valmistas ette seadusemuudatused, mille kohaselt saaks riik sundvõõrandada panga, kui selle tegevus või tegevusetus võib ohustada Eesti finantssüsteemi stabiilsust.
Riik tahab õigust panku sundvõõrandada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelnõu kohaselt võib panga sundvõõrandada üksnes Eesti finantssüsteemi stabiilsuse tagamise ja sellega seotud riskide maandamise eesmärgil, eelkõige hoiustajate vahendite säilitamiseks ja nende huvide kaitsmiseks.
Krediidiasutuse osaluse võib võõrandada ilma aktsionäride nõusolekuta avalikkuse huvides, makstes omanikele õiglast hüvitist.
Sundvõõrandada võib vaid Eestis tegevusloa saanud krediidiasutusi, mis tähendab, et välisriigi krediidiasutuste filiaalidele ja piiriülestele pangateenuste pakkujatele muudatus ei laiene.
Eelnõu autorite sõnutsi tuleb seadusemuudatust käsitleda «kui krediidiasutuse võimalikku restruktureerimise meedet finantsstabiilsuse tagamiseks ning turu jätkusuutliku toimimise taastamiseks ilma otseseid riigiabi meetmeid rakendamata.»
Osaluse sundvõõrandamise menetlusega võib sisuliselt alustada juhul, kui krediidiasutus ei täida olulises osas kehtivaid usaldatavusnormatiive, omanik/omanikud keelduvad koostööst riiklike institutsioonidega ning muude riigipoolsete administratiivsete meetmete tulemusliku kasutamise võimalikkus on ammendunud, samuti kui krediidiasutuste juhid ei suuda ühingu juhtimisega toime tulla.
«Soovimatus koostööd teha võib väljenduda näiteks selles, kui omanik ei järgi krediidiasutuse kindla ja usaldusväärse juhtimise põhimõtet või kahjustab oma tegevuse või tegevusetusega oma majanduslikku jätkusuutlikkust või finantsstabiilsust muul moel.»