Venemaa ja Valgevene tolliliit tekitab Eestis muret
/nginx/o/2008/07/22/59176t1h87de.jpg)
12. jaanuar 2010, 21:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2008/10/18/84628t1hc806.jpg)
Jaanuarist kehtima hakanud Venemaa ja Valgevene tolliliidu reeglid suurendavad Euroopa Liidu maksukoormust 680 miljoni euro võrra ning nendega tuleb leppida eksportivatel Eesti ettevõtjatel.
Eelmise aasta lõpus, vaid nädal pärast seda, kui Venemaa teatas, et on igati valmis WTOga liituma, otsustati hoopis uus Venemaa-Valgevene tolliliit luua ning see tõmbas liikmekssaamisele esialgu vee peale, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».
Eesti eksportijad saavad oma tariifivitsad kätte nii ehk naa ja parata pole midagi - jääb loota vaid selle peale, et WTOsse astumine Venemaa käitumist parandab, sest siis ei saaks ühepoolselt tariife kehtestada.
Eestist viiakse Venemaale ligi 200 000 elussiga aastas. Lihatööstur Urmas Lahe sõnul on ta viimased neli aastat teeninud korralikku kasumit, mis võimaldab tal pool aastat rahulikult vastu pidada ning pärast seda loodab ta, et Venemaa suhtumine muutub.
Riigikogu väliskomisjon kohtus täna Euroopa Komisjoni kaubandusdirektoraadi asedirektor Peter Balasiga, kes andis ülevate WTO käimasolevatest läbirääkimistest ühise tolliliidu loonud riikidega.
Väliskomisjoni esimehe Sven Mikseri sõnul ei saa Euroopa Liidul iseenesest olla midagi regionaalsete tolliliitude loomise vastu, kuivõrd ka Euroopa Liit ise on muuhulgas tolliliit, kuid Eesti ei toeta täiendavaid protektsionistlikke meetmeid, mis takistavad kaubandussuhete arengut. Ka on Eesti seisukohal, et Euroopa Liit peab suhetes Venemaaga ajama ühtset poliitikat.