/nginx/o/2008/06/01/45879t1hc059.jpg)
Sellest aastast hakkas kehtima uus lepitusseadus, mis aitas kaasa uue teenuse sünnile - ettevõtjate lepitaja.
Esile kerkib uus amet - ettevõtjate lepitaja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
18. novembril 2009 võttis riigikogu vastu lepitusseaduse, mis jõustus 1.01.2009. Teiste riikide kogemuste näitel leiab lepitus rakendamist juhtudel, kui pooled on huvitatud seniste suhete jätkumisest, nt kestvuslepingud, naabrusvaidlused ja ka ettevõtete meeskonnasisesed suhted.
Samas on lepitusmenetlus kasutatav ka juhtudel, kui pooled ei ole huvitatud pikast kohtulahingust, teatas osaühing Juriidiline Lepituskoda, mis just lepitusteenust pakub.
«See on nii uudne teenus praegu, et ettevõtjad ei tea tahtagi,» sõnas firma juht Tiia Raudmägi. Ta lisas, et on teenust oma õigusbüroo klientidele tutvustanud ning need on öelnud, et arvestavad selle võimalusega.
Paar võimalikku vaidlust on ka juba ootel. Tegemist tööandja ning töötaja vahelise erimeelsusega.
Erinevalt kohtu- ja vahekohtumenetlusest puudub lepitajal pädevus langetada poolte suhtes nende tahte vastaselt siduvaid otsuseid. Lepitusmenetluse tulemus on täidetav üksnes juhul, kui pooled on saavutanud kokkuleppe. Lepitusläbirääkimised on erinevalt kohtumenetlusest konfidentsiaalsed.
Vaidluse lahendus vormistatakse poolte soovil kirjalikult või notariaalselt, selle kokkuleppele saab avalduse esitamisega kohtule anda kohtumäärusega täitedokumendi jõu.