Laupäeva hommikul rahvusvaluuta järsu devalveerimise uudise peale üles ärganud venezuelalased tormasid ummisjalu ostlema, sest tõenäoliselt toob võimude otsus kaasa uue kiire hinnatõusu.
Inflatsiooni kartvaid venezuelalasi haaras ostupalavik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venezuela vasakpoolne president Hugo Chávez teatas otsusest bolivari kahesüsteemselt kehtestatud kurssi langetada ajal, mil suurem osa maast vaatas eile õhtul pesapalli, ent laupäeva hommikul levis uudis ajalehtede ja raadio kaudu kulutulena, vahendas Reuters.
Seejärel ummistusid kiiresti elektroonikakauplused, kus inimesed lootsid veel odava hinnaga osta importtelereid, arvuteid, helitehnikat ja muud välismaa päritolu kraami.
Sabad selliste poodide ukse taga olid pikad ning inimesed pidid seisma tunde, et oma ostud tehtud saaks, sest esmaspäeval küsitakse samade kaupade eest ilmselt juba topelthinda, nagu seletas üks järjekorras seisnud pensionieelikust mees.
Opositsiooni poliitikud kasutasid samal ajal võimalust kritiseerida Cháveze majanduspoliitikat. Caracase linnapea Antonio Ledezma sõnul inimeste elatustase selle tulemusena langeb. Venezuela majandus sõltub suurel määral naftaekspordist, mille abil võimud ergutasid sisetarbimist. Ent enamik tarbekaupu tuleb riiki mujalt ning nafta hinna langemise järel tabasidki riiki raskused.
Ka valitsus tunnistab, et hinnad tõusevad pärast devalveerimist, kuid kinnitab, et see ei toimu nii järsult kui kardetakse. Samal ajal eelistati riiklikes tele- ja raadiokanalites kasutada hirmusõna «devalveerimine» asemel eile sõna «kohandamine». Kriitikutele vastas üks presidendimeelne raadiojaam aga populaarse argentiina laulu «Imbetsill» mängimisega.
Eakamad venezuelalased on juba harjunud oma raha väärtuse kiire kadumisega, sest viimase kolme kümnendi jooksul on riiki tabanud mitmed majanduskriisid ja valuutasüsteemi muutused. 1996. aastal oli riigis inflatsioon üle saja protsendi, ka mullu oli see Ameerika maailmajao riikidest kõrgeim - ligi 25 protsenti aastas.