Looduskaitse arendamiseks tuli taotlusi neli korda rohkem kui on raha

Rannaniit Pikla neemel Pärnumaal. Foto: Henn Soodla

Aasta alguses lõppenud taotlusvoor looduskaitselise infrastruktuuri arendamiseks tõi KIKi 54 taotlust, mis on üle nelja korra rohkem, kui jagatavat raha jätkub.

Looduskaitselisteks investeeringuteks on Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) esimeses taotlusvoorus planeeritud 20 miljonit Eesti krooni, taotlusi laekus aga enam kui 90 miljoni eest.

Kõige enam esitati Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) taotlusi parkide korrastamiseks, kokku 22. Suuremalt jaolt on nende projektide näol tegemist vanade mõisaparkidega taastamise ja korrastustöödega. Mõisapargid on looduskaitse seisukohalt olulised elukeskkonnad nii mõnelegi looma- ja taimeliigile ning just sealt leiab Eesti mõistes haruldasi ja vanu puid.

Hulganisti taotlusi esitati ka rannaniitude taastamise projektidele, millest paljud hõlmavad niitudel karjatatavate loomade soetamist.

Enam vähem võrdselt laekus taotlusi nii kohalikelt omavalitsustelt kui vabaühendustelt, kusjuures esimestelt ennekõike parkide korrastamiseks. Kõige aktiivsemad taotlejad on Saaremaa vabaühendused, kes esitasid erinevaid looduskaitse projekte 16.

ERFi toetust oli võimalik taotleda erinevatele tegevustele, mis aitavad kaasa looduse mitmekesisuse säilitamisele. Muuhulgas taastatakse ja hooldatakse kaitstavaid looduse üksikobjekte ja hooldatakse maastikke, piiratakse võõrliikide arvukust ning korrastatakse kaitsealuseid parke.

Taotluste laekumisele järgneb nende rahastamise nõuetele vastavuse kontroll ja hindamine, mille viib läbi sõltumatutest ekspertidest koosnev komisjon. Rahastusotsuseid on oodata hiliskevadeks.