Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/03/2427040t1hdf57.jpg)
Oktoobrikuu esimesel päeval algas Lätis uus ajastu: poodnikud pidid kirjutama hinnasiltidele võrdluseks ka kauba väärtuse eurodes – lati kõrvale, mis uue aasta saabudes hüljatakse.
Läti on üks vähestest riikidest, kus eurole üleminek hinnanumbrid suuremaks paisutab, kirjutab Wall Street Journal. Üks latt võrdub 1,42 euroga.
Teisipäeval, mille Läti valitsus «aususe päevaks» oli kuulutanud – võis rahvas oma silmaga näha, kuidas asjad arenema hakkavad.
Nii näiteks läks piiramatult sisemaiseid kõnesid võimaldava mobiiliteenuse ettemakstav kuutasu 2,81 lati pealt 3,99 eurole. Kümmet sõidukorda pakkuv Riia ühistranspordi e-pilet ei maksa aga enam tühised 5 latti vaid koguni 7 eurot ja kümme senti.
Teoorias pole hinnad tegelikult muutunud. Aususe päeva idee seisneski selles, et näidata, kuidas vahetuskurss (0,70248 latti euro) päris maailmas paistab. Sellele vaatamata kerkisid kodanike kulmud hinnanumbrite 42-protsendilise suurenemise peale küllaltki kõrgele.
Lätlastel on nüüd kolm kuud aega, et eurolainele häälestuda.
Läti pole esimene «hinnatõusuga» silmitsi seisev euroalasse astuja: kui Iirimaa 1999. aastal sama sammu sooritas, oli naela kurss 1,27 eurot. Küproslaste olukord oli 2008. aastal veelgi dramaatilisem (Küprose nael võrdus 1,70 euroga).
Paljudes maades oli olukord sootuks vastupidine: Itaalia ühinemise hetkel oli euro väärt üle 1900 liiri – seetõttu oli itaallastel 2002. aastal tunne, et hinnad kukkusid ligi kaks tuhat korda.
Suured silmad tegi teisipäeval ka Läti parlament, kui nende ette laotati eurodesse ümber arvutatud 2014. aasta eelarvekava (mitte enam 5 miljardit latti, vaid lausa 7,14 miljardit eurot). «No oli alles suur,» tunnistas Läti rahandusminister Andris Vilks, kirjeldades oma tundeid dokumenti parlamendi ette toimetades.