Kinnisvaraekspert: kaunid väikelinnad on muutumas kõdurajoonideks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/03/2425908t1h0cdc.jpg)
Kahaneva elanikkonnaga väikelinnad vajavad kiirelt riigi või kohaliku omavalitsuse tugiprogrammi, kuna osad neist linnadest on otsast hakanud lihtsalt lagunema, väidab Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman.
«Paljud kaunid väikelinnad on muutumas kõdurajoonideks, kuna tühjaks jäänud kinnisvara eest keegi ei hoolitse,» sõnas Sooman. «Omanikel puudub tühjaks jäänud vara eest motivatsioon hoolitseda, kuna piirkonna hinnatase on liiga madal ja sisse investeeritud raha ei tooda tagasi, selle tulemusel hakkavad majad aga lagunema, mis omakorda ohustab teiste majaelanike vara säilimist ja risustab linnapilti.»
Soomani sõnul on see koht, kus oleks vaja riigilt ja kohalikelt omavalitsustelt abi, sest muidu lähevad mõned vaesemad piirkonnad täiesti põhja. «Olukorra lahendamine on osa ripakile jäänud haldusreformist, kuid alustada võiks sellest, et tühjad, kuid elamiskõlbulikud elamispinnad asustataks kokkuleppel omanikega uute elanikega, kes oleks võimelised tagama vähemalt elementaarse korrashoiu, olgu nendeks siis kohalikud riigiametnikud või vallatöötajad,» lisas ta.
Sooman täi näiteks Valga linna, kust on alates 2000. aastast (2011. a seisuga) lahkunud üle 2000 inimese, mis moodustab 14,4 protsenti linna toonasest elanikkonnast. «Veelgi katastroofilisem on olukord Ida-Virumaal, kus linnadest on veidi rohkem kui 10 aastaga lahkunud isegi veerand või rohkem elanikest,» lausus Sooman.