/nginx/o/2013/09/05/2191024t1he383.jpg)
Eurostati vastses väljaandes, mis analüüsib 2008. aasta andmeid, selgub muuhulgas, et 60 protsenti Eesti leibkondadest kuulus Euroopa Liidu 20 protsendi vaeseimate hulka.
Üle poole Eesti leibkondadest on ELi vaesema viiendiku seas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõik leibkonnad olid ostujõu pariteete arvestades järjestatud ekvivalentnetosissetuleku järgi, misjärel mõõdeti, kui suur osa mingi riigi leibkondadest missugusesse kvintiili satub, selgub Statistikaameti kvartalikirjast.
Ekvivalentnetosissetulek on leibkonna käsutuses olev netosissetulek jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga, mis võtab arvesse leibkonna suurust ja koosseisu.
Viiendasse ehk rikaste kvintiili kuulus arvatavalt pisut üle poole Luksemburgi leibkondadest, kuid järgmine riik edetabelis tuli üllatusena, sest Küprose leibkondadest mahtus rikaste kvintiili kolmandik.
Eesti leibkondadest oli Euroopa Liidu rikaste viiendikus vaid 3 protsenti ehk sama palju kui Luksemburgi leibkondadest jäi esimesse ehk vaesemasse kvintiili. Kõige suurem osa – 81 protsenti – leibkondadest paiknes esimeses kvintiilis Bulgaariast, Rumeenia jaoks oli see näitaja pisut alla 70 protsenti ja Eestil peaaegu täpselt 60 protsenti.
Läti ja Leedu leibkondi kuulus EL-i vaesemasse kvintiili paar protsendipunkti vähem kui Eesti omi.