Ungari ärijuhid võtavad korruptsiooni kui võimalust anda firmade heaks oma parim, mitte kui viisi otsest omakasu taga ajada, näitab värske uuring.
Uuring: Ungari ärijuhid tüssavad «firma hüvanguks»
30. september 2013, 13:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurimistöö, mille käigus küsitleti ligikaudu 870 kesk- ja tippastme tegevjuhti Poola, Tšehhi Vabariigi, Slovakkia ja Ungari era- ja avalikes sektorites, kuulub avaldamisele novembris.
Uuringu eesmärgiks on selgitada eetikat puudutavate hoiakute mõju ettevõtete juhtimisele. Korruptsiooni tase on otsustav faktor ärikliima kujundamisel, millest omakorda sõltuvad suurel määral välisinvesteeringud, kirjutab Wall Street Journal.
«Inimfaktori mõju on siin ülimalt oluline – inimeste väärtused, nende väärtushinnangud,» ütles projekti koordinaator, Austraalia Swinburne’i ülikooli äri- ja ettevõtlusprofessor Aron Perenyi.
Võrreldes Poola, Tšehhi ja Slovakkia ärijuhtidega ei tunneta nende Ungari kolleegid organisatsioonide poolset survet käituda eetiliselt.
Samas tunnistasid kõigi nelja riigi ärijuhid, et seistes silmitsi ebaeetiliste juhtimisotsustega on korruptsioon «viis kuidas asjad tehtud saavad». Vastutustunne, seaduskuulekus ja läbipaistvus on nelja riigi juhtivtöötajate hinnangul luksus.
Slovakid on korruptsiooni ebaeetilisuses veidi enam veendunud, kui poolakad ja ungarlased. Poolakate hinnangul on petmine halb kuid kahjuks vajalik. Tšehhid ja poolakad on ärialastele altkäemaksudele avatumad kui ungarlased ja slovakid.
Ungari ärijuhtide arvates on korruptsiooni kasutamine konkurentsi huvides küll põlastusväärne tegevus, kuid siiski omistavad nad sellele ettevõtluses suuremat kaalu kui ülejäänud kolme riigi esindajad.