/nginx/o/2013/07/05/1875340t1hd066.jpg)
/nginx/o/2013/09/29/2417676t1h690b.jpg)
Aastaid pole Eesti pensionifondide turule uusi tegijaid lisandunud, põhjuseks suured sisenemiskulud, leiab pensionisamba-ekspert Angelika Tagel.
Tagel: enamik inimesi suudab säästa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nordea on siinsel pensionifondide turul olnud juba viis aastat. Kuidas ennast tunnete?
Päris hästi tunneme. Eks siinsele turule tulek viis aastat tagasi oli ka pikalt ja põhjalikult ette valmistatud. Tookord juhtus ju nii, et kohe tuli finantskriis, aga see meid ei takistanud ja võib-olla tegi mõnes mõttes turule sisenemise isegi lihtsamaks.
Nüüdseks oleme jõudnud kasvatada oma varasid 80 miljoni euroni, meil on üle 30 000 kliendi. Võib rahul olla.
Miks ei ole säästmine Eestis populaarne? Kolmanda samba ja tavaliste investeerimisfondide populaarsus järjest kahaneb.
Eestis ei ole vabatahtlik säästmine piisavalt populaarne. Kui teise samba fondides on tänu sellele, et see on kohustuslik, üle 600 000 kliendi, siis kolmanda samba fondides on kliente vaid 50 000 ja kindlustuses sama palju, mis tähendab, et säästab tegelikult kuus kuni seitse korda vähem inimesi.