/nginx/o/2013/09/27/2411226t1h1b31.jpg)
Kuigi abiellumine ei tundu enam ammu Eestis moes olevat, näeb Tallinna äride vaateakendel hulgaliselt uhkeid pruutkleite. Arvestades, et paljud umbes aasta 5000 abielust registreeritakse ilma uhke traditsioonilise kleidita, mitmed lasevad kleidi õmmelda tuttaval õmblejal ning osa tellib kleidi internetist või kataloogist, tundub uskumatu, et Eestis tegutseb ligi paarkümmend pruutkleidisalongi.
Alates 1950. aastatest registreeriti Eestis stabiilselt aastas 10 000 – 12 000 abielu. Koos iseseisvuse taastamisega tuli murrang ning 1992. aastal vähenes abielude arv 8800ni ja jätkas langustrendis.
Buumi ajal suurenes abielude arv 2007. aastal isegi 7000ni, kuid koos kriisiga langes taas 2010. aastaks vaid 5000ni. Viimastel aastatel on abielude arv iga aastaga paarisaja võrra suurenenud.
Pruutkleitidele spetsialiseerunud salongide juhatajate sõnul on ainuüksi Tallinnas 12–14 poodi, kus pulmakleite müüakse. Tartus sulges hiljuti küll paar salongi uksed, kuid see olevat ka loogiline, kuna pruudid eelistavad nii tähtsa sündmuse eel tulla pealinna salongidesse, kus on tunduvalt suurem valik.
Juhatajad nendivad, et ka pealinnas ei ole pruutkleidiäri siiski enam väga kasumlik ettevõtmine. Isegi suuremad salongid on buumijärgsetel aastatel lõpetanud aasta sagedamini kahjumis kui kasumis.
Tigasmo Moeäri juhatuse liige Hille Kask kinnitas, et pruutkleidiäri on muutumas kahjumlikuks tegevuseks.
«Tegutseme täielikult nn solgitud turul. Kuna Eesti pruut tundub pulmafotosid ja – mis siin salata – ka kollast pressi vaadates oma riietuse suhtes suhteliselt vähenõudlik, siis on ka sellele turule jõudnud Hiina internetipoed ja makse mitte maksvad koduõmblejad,» rääkis ettevõtja.
Samuti on Kase hinnangul väiksemaks jäänud pulma eelarved. «Kui buumi ajal võeti pulmalaene ja muid tarbimislaene, siis nüüd püütakse ikka oma vahenditega hakkama saada,» lausus ta.