Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Saksamaa ekspordib vanaemasid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Urho Meister
Copy
Vanur ja tema hooldaja. Pilt on illustratiivne.
Vanur ja tema hooldaja. Pilt on illustratiivne. Foto: SCANPIX

Sonja Miskulin (94) on unustanud oma armsa kassi Pooki. Samuti ei mäleta ta oma lapselapsi – ega ka 9-tunnist sõitu koduselt Saksamaalt Poola hooldekodusse. Siin on elamine parem... ja odavam, avastas proua Miskulini tütar.

Miskulin esindab uut ja vastuolulist liikumist: hooldealuste emigratsiooni. Nn vanaemaeksport on Saksamaal paljud ahastama pannud: juhtiv Müncheni ajaleht mõistis nähtuse hukka kui «geriaatrilise kolonialismi» ning võrdles seda prügi väljaveoga.

Samal ajal kasvab perede hulk, kes näevad välismaal paremaid võimalusi oma vanematele väärikas vanadusepõli tagada ja ühtlasi raha kokku hoida, kirjutab Bloomberg Businessweek.

Saksa uuringufirma TNS Emnidi märtsikuise küsitluse andmetel kaaluks piiritagust hooldekodu iga viies sakslane.

Poola poole suunduvad vanurid on hoiatav märk globaalsete mõõtmetega väljakutsest. Sündivuse langedes, eeldatava eluea pikenedes ja beebibuumerite põlvkonna vananedes prognoosib ÜRO, et aastaks 2050 tõotab üle 60-aastaste osakaal maailmas vähemalt kolmekordistuda ning saavutada ligi 2 miljardi taseme.

Samal ajal on hooldekodukohtade hinnad isegi rikastes riikides nagu Saksamaal kasvamas inimestel üle pea.

Euroopa Komisjoni mullustel andmetel kerkivad Saksamaa kulutused vanurite pikaajalisele hooldusele 2060. aastaks 3,3 protsendi peale sisemajanduse kogutoodangust (hetkel 1,4 protsenti).

Vanaproua Miskulin elab nüüd piltilusas suusakuurortis nimega Szklarska Poreba. Tütar Ilona von Haldenwang valis hooldekogu välja kohal vaatamas käimata, uurides kogulehekülge ja kohtudes vahendajaga.

Alguses meeleheitlikuna tundunud samm osutus tütre hinnangul igati mõistlikuks: pärast nelja nutust aastat «halvasti juhitud» ja kulukas Saksa hooldekodus elab ema nüüd kolm korda odavama raha eest restaureeritud luksvillas, kus söök on imehea, hoolekanne ööpäevaringne ning ravivõimalused enam kui ammendavad.

Miinusena tuleb aga mainida ema ja tütart lahutavat 560 kilomeetri pikkust vahemaad – varem käis ema külastamine jalgsi kahe minutiga.

Poola hooldekodu omanike sõnutsi on neil peatselt pooled asukatest sakslased.

Saksamaal maksab koht korralikus hooldekodus 3250 eurot kuus, Poolas võib saada samaväärse teenuse vaid 1200 euro eest – paljuski tänu odavamale tööjõule.

Saksa valitsus maksab kodanike piiritaguse hoolduse kompenseerimiseks kopsaka summa ehk 700 eurot kuus. Koos pensioniga jätkub enamikel paraja varuga Poola hooldekodu jaoks – ja raha jääb ülegi.

Tagasi üles