Kaido Kaare: sain ettepaneku, millest ei saanud loobuda

Kalevi ja Felixi juhatuse esimees Kaido Kaare ettevõtte raamatukogus. Rahvuseepos «Kalevipoeg» pole laual juhuslikult, vaid on osa ettevõtte turundustegevusest, sest ühe tootesarja nimed on laenatud Kreutzwaldilt. Foto: Mihkel Maripuu

Kolm kuud kaht ettevõtet, meie magusatööstuse lipulaeva Kalevit ja Põltsamaa Felixit juhtinud Kaido Kaare sõidab nüüd mitu korda nädalas Põrguvälja ja Põltsamaa vahet ning tõdeb, et elu on pingeline, kuid huvitav.

Mis tunne praegu on, kas saate hakkama?

Tunne on selline, et nüüd hakkab reaalsus kohale jõudma. Kahe suure erineva tooteportfelliga toiduainetööstuse juhtimine pole ju naljaasi. Seda oli algul päris raske ette kujutada, vaatamata sellele, et olin juba mõnda aega Põltsamaa Felixi nõukogus istunud ja asjadega mingil määral kursis. Täiesti uus kogemus oli Põltsamaal praegu lõppema hakkav kurgihooaeg. Sain aru, mida tähendab tohutu suures koguses kurkide purkipanek. Selleks tuli värvata näiteks 150 inimest lisaks ja teha muidki pingutusi.

Riske on nüüd muidugi rohkem. Pole ka teada, kui suureks kujuneb konkurents toiduaine- ja magusaturul ning mis saab edasi. Väliskeskkonnast tulevad pinged üha kasvavad. Mõlemad ettevõtted sõltuvad ju olulisel määral ekspordist, samuti tooraine hindadest.

Kui ootamatu oli teile Orkla otsus kahe Eestis asuva ettevõtte juhtimine ühendada?

Ma ei saa öelda, et see mingi šokk oleks olnud. Oli ju teada, et meie omanikfirma Orkla hakkas mullu rakendama uut strateegiat, mille järgi koondas oma jõu riikides ühte juhtkonda, muutes seeläbi firma rohkem nähtavaks ja tugevamaks, tarbijaile mõistetavaks tehtud margitoodetega kontserniks. Varem tegeles Orkla alumiiniumitööstusest päikeseenergeetika ja toidutööstuseni välja. Nüüd otsustati keskenduda toidu- ja tarbekaupadele.

Ühendamine sai alguse Norrast ning laienes seejärel Rootsi ja Soome. Oli vaid aja küsimus, millal see Eestisse jõuab. Loogilise jätkuna tulevad edasi Läti ja Leedu, ehkki nende kohta pole otsuseid veel tehtud. Eemalt vaadates on Eesti nii väike, et siin pole omanikul mõtet mitut erinevat ettevõtet omada. Teise variandina oleks olnud võimalik ühendada ka samalaadsed tootmised kõigis Balti riikides. Otsustati siiski siinne magusa- ja toiduäri ühendada. See näitab ühtlasi, et siit ooda­takse kasvu ja siia on mõtet investeerida. Muide, meil on vedanud – Orkla käsitab meid Põhjamaade gruppi kuuluvana. Teine grupp on neil Euroopa ja kolmas Venemaa.

Kuidas tuli ettepanek hakata korraga kaht ettevõtet juhtima? Kas kaalusite ka keeldumist? Palka ikka juurde lubati?

Anti hästi lühike mõtlemisaeg, milleks oli nädalavahetus, mil asja perega arutasin. Mul oli Kalevi kolme aasta pikkuse juhtimiskogemuse pinnalt piisavalt julgust jaatavalt vastata. Teisipidi mõeldes – ega eitavalt poleks saanudki vastata, sest sellist võimalust pakutakse üks kord elus. Sel juhul oleks pidanud kusagil midagi muud tegema hakkama. Kokku üle kümne aasta toiduainetööstuses (kaheksa aastat juhtis Kaare Nõo lihatööstust – toim) on andnud piisavalt kogemusi ja teadmisi. Paljud protsessid ja näiteks hügieeninõuded on ju sarnased.

Mis palka puutub, siis läbirääkimised selle üle alles käivad, aga kindlasti ei võtnud ma endale lisakoormust päris tasuta. Samas pole raha põhimotivatsioon sellise pakkumise vastuvõtmisel. Küll me kokkuleppele jõuame.

Nii et pole vahet, kas juhtida kommi-, liha- või ketšupitootmist?

Vahe on ikka, aga eesmärk peab olema üks – teha võimalikult maitsvat toodet, mida tarbija vajab. Nii näiteks võtsime Kalevi kommidest transrasvad välja ja hakkasime uuel liinil tegema paremat šokolaadi. Need sammud mõjusid müügile väga hästi, sest tarbija sai kvaliteedivahest kohe aru. Tootja peab toodet armastama, muidu ei saa.

Kas siis armastate nüüd ka Põltsamaal tehtud ketšupit ja Põltsamaa Kuldset?

Ikka armastan. Rohkem kui ketšup maitseb mulle siiski Põltsamaa kange sinep, mida kogu aeg kasutan ja mis on täiesti unikaalne toode. Põltsamaa veinid on jälle desserdiks väga head. Põltsamaa Felix on Eesti toiduturul kindlasti üks juhtivaid tegijaid. Seal on tugev tootearendus ja tuleb pidevalt uusi huvitavaid maitseid, mis on leidnud märkimist ka Eesti parima toiduaine konkurssidel. Meeskond on väga innovatiivne ja seetõttu on ettevõtet ka lihtsam juhtida.

Mida kahe eri paigas asuva ettevõtte juhtimine tegelikult tähendab? Kuidas oli Põltsamaal senise väga populaarse juhi Anti Orava «saabastesse» asuda?

Eks ma pea nüüd ikka mitu korda nädalas Põltsamaal käima, eriti esialgu. Koormus muidugi kasvas, ülevõtmise ajal ehk koguni topelt. Usun, et ajapikku see normaliseerub – üks pluss üks ei pruugi kaks olla. Juhtimist saame vaadelda ühtsena, aga tootmisprotsessid on erinevad ja neid ei saa kokku panna.

Ma ei kurda, et midagi halvasti oleks, lihtsalt pean endast rohkem andma ja eks ma oota suuremat pingutust teisteltki. Mõlemad ettevõtted on ju heas seisus ning teenivad hoolega kasumit. Juhina tuleb mul muidugi endale aru anda, et nende kahe firma kultuur on täiesti erinev. Ühtpidi tuleneb see valdkonnast, teisalt keskkonnast. Selge see, et Põltsamaal on inimesed pisut teistsugused ja suhtlemine omavahel vahetum. Sealsed töötajad tahavad juhti aeg-ajalt näha ja katsuda, mõni tuleb vastu ning teeb koguni pilti. Palju tuleb koostööd teha ka kohalike linnajuhtidega.

Mis eelmisse juhti puutub, siis suhtleme Antiga tänini. Meil ei ole kunagi olnud erimeelsusi ja mõistame, et see otsus tehti üle meie peade. Käime koos golfi mängimas ja arutame ka tööasju. Põltsamaa kollektiivile teatasin kohe algul, et ma ei ole Anti Orava kloon ega tee asju päris samamoodi, kuid põhisuund on meil sama. Usun, et me pole ka juhtimisstiililt väga erinevad.

Ühendamisest loodetakse kokkuhoidu, kuid alati on ka kahtlejaid. Kus teie efektiivsuse tõusu näete, millal seda loota on?

Juba praegu on näha. Kuna tootmine pigem laieneb, siis siin me mingeid suuri muutusi ei näe, aga teatud juhtimisfunktsioone ja tugistruktuure peame ühendama ning oleme seda juba ka teinud. Näiteks saab IT ühte kokku koondada, logistikaahel, raamatupidamine ja turundus tuleb selle pilguga üle vaadata. Ka investeeringuid saab nüüd ühte kohta suunata, näiteks tarkvaraarendusi pole mõtet kahel pool teha.

Kas hakkate nüüd kurgimaitselisi komme ja šokolaadilisandiga ketšupit tegema?

Seda just mitte, aga tootemarkide osas on kavas ristturundust teha küll. Näiteks on meil juba müügil populaarse tegelase Draakoni kõrremahlad. Oleme mõelnud Kalevi tootearenduses Põltsamaa veine kasutada – hakata näiteks Põltsamaa Tõmmu maitsega komme tegema. Neid kaubamärke, mida ühendada saab, on veel. Näiteks saab pakkuda küpsetuspulbreid koos margariini ja moosiga. Tootearendusele ja turundusele on see huvitav väljakutse.

Kalevi põhiliste toorainete suhkru ja kakao hind tõuseb pidevalt, millal on kommide hinnatõusu oodata?  

Jõulutoodete hindu me igal juhul ei tõstnud, aga kardan, et hinnatõusust siiski pääsu pole. Meil oleks hea meel, kui ei peaks hinda tõstma, aga see ei sõltu meist. Kaugemas perspektiivis, umbes aastaks 2050, prognoositakse, et šokolaad muutub üldse luksuskaubaks. Kakaod sellises koguses maailmas tulevikus lihtsalt enam ei ole, sest farmeritel pole tulus istandusi rajada. Seda hakkame kunagi ostma väikese tüki kaupa ülikõrge hinnaga delikatesside poest. Mis saab sel juhul šokolaaditööstusest üldse, ei tea keegi. Õnneks teeme meie ka muid tooteid.

Kas planeerite Põltsamaal ka tooteuuendusi?

Mitte eriti. Küll aga tahame hakata rohkem tootma kohalikust toorainest ja vähem seda sisse tooma. Näiteks valmis seni eksport põhiliselt Saksamaalt toodud kurgist, seda tahame muuta, ehkki sealt hakkab kurk varem tulema. Tomat on meil kohalik ja kõrvitsast võiks isegi rohkem tooteid teha. Ka mahlade puhul hakkame rohkem kohalikke maitseid eelis­tama. Näiteks oleme hakanud pakkuma punapeedi- ja pirnimahla. Uudisena on kavas jõuludeks purki panna kapsad Põltsamaa Kuldse veiniga. See on ju midagi sellist, mida teised teha ei saa.

CV Kaido Kaare

Sündinud 29. novembril 1972

Abielus, kaks last (kaksikud)

Haridus:

 1991 Kuressaare 1. Keskkool

 1996 Tallinna Tehnikaülikool

 2007 EBS

Karjäär:

 1997–2004 kütusekontserni Shell Eesti juhatuse liige, seejärel erinevad ametikohad Shelli kontsernis Poolas, Kreekas ja Suurbritannias

 2004–2008 lihatööstuse Wõro Kommerts juhatuse liige

 2008–2010 Atria tegevjuht

 2010 – Kalevi juhatuse esimees

 2012 – Soome magusatootja Panda nõukogu liige

 2013 – Põltsamaa Felixi juhatuse esimees