/nginx/o/2010/01/07/293006t1hb673.jpg)
2009. aasta lõpuks olid Leader-tegevusgrupid üle Eesti andnud heakskiidu ja esitanud PRIA-le 1092 projektitaotlust kogusummas 205,6 miljonit krooni, millest on tänaseks heakskiidu saanud 786 taotlust 148,6 miljoni krooni ulatuses.
Leader-meetmele laekus üle tuhande taotluse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sisuliselt oli tegemist Leader-projektitoetuste rakendamise esimese aastaga. «Numbritest olulisem on kohaliku algatuse tõus ja inimeste kasvanud soov oma kodukoha jaoks midagi ära teha,» sõnas põllumajandusministeeriumi maaelu- ja kalanduspoliitika asekantsler Toomas Kevvai.
Ta lisas, et maaelu terviklik areng eeldab kohapealset initsiatiivi, uuenduslikkust ja erinevate sektorite koostööd ning konkreetse piirkonna vajadustest lähtumist. Need elemendid on paljudes senistes meetmetes siiani puudu olnud.
Maapiirkondades koordineerivad projektitaotluste hindamist Leader-tegevusgrupid, kes on välja töötanud oma piirkonna arendamise strateegia ja meetmed. Pärast seda, kui tegevusgrupp on teinud projektidest valiku, jõuavad need PRIAsse, kus hinnatakse planeeritud kulutuste abikõlbulikkust ja otsustatakse taotluse rahuldamine. Seejärel on taotlejal kaks aastat aega investeeringu tegemiseks.
«Lähenemine, kus otsustusõigus strateegiate koostamisest kuni projektide valikuni on antud kohalikule tasandile, tagab, et ellu viiakse projektid, mis just selle kogukonna vajadustele kõige enam vastavad. Seetõttu on Leader-meetmele ja selle mõjule kogukonna arengule pandud väga suured ootused ja tulevikus võiks kaaluda selle laiendamist ka muudele aladele,» rääkis Kevvai. Toetatavaid projekte on erinevaid - nende seas on nii koolitus- ja seltsilisi tegevusi ja ärilisi ettevõtmisi.
Eesti maaelu arengukava (MAK) 2007-2013 Leader-meetme kaudu määrati esimene projektitoetus läinud aasta aprillis Jõgevamaa Koostöökoja poolt heakskiidu saanud spordiliidu «Kalju» projektile, mis taotles toetust sportliku kolmikürituse rahastamiseks. Toetuse suurus oli ligi 77 000 krooni.
PRIA maaelu investeeringutoetuste büroo juhtivspetsialist Krista Toom tõi konkreetsete näidetena toetust saanud projektidest välja veel sepikoja, emme-issi empaatia trenni, muusikalaagri kuulsustega, muuseumid, maneeži, autotöökoja, perepargi, mäesuusakeskuse, külakino, videovalve külale ja noortelehe.