/nginx/o/2013/09/05/2110897t1hd9eb.jpg)
Reola Gaasi kogemus näitab, et igal aastal tuuakse täitmisele suur hulk gaasiballoone, mis on oma aja ära elanud ja on vigased. Survetesti need läbida ei suuda.
Gaasifirma: vanad balloonid lõhkeksid survetesti ajal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Aastas tuuakse meile tagasi u 1000 sellist ballooni, millel ventiilid ja ühendused ei ole enam hermeetilised,» rääkis Reola gaasi müügijuht Marko Jõgis. 500 ballooni aastas on nii kehvas olukorras, et lähevad otsejoones pärast degaseerimist vanarauda.
Punastel balloonidel puudub euroliidu poolt nõutav survetesti kinnitus ning balloon võib olla ohtlik. «Kuna keevituskohad ja ühendused on moraalselt vananenud, siis survetestil suur osa balloone lihtsalt lõhkeks,» arvas asjatundja.
Sageli on vanade punaste gaasiballoonide ventiilid vananenud ja võivad lekkida, samuti võib lekkida ballooni ja ventiili vaheline ühendus. Paljudel puhkudel ventiilid ei sulgu enam hermeetiliselt ja nii on oht gaasilekkeks.
Balloonide ventiilid võivad olla rikkega ning ohuolukorras ei ole võimalik ventiili enam sulgeda, seda eriti just raudventiili puhul. Arvukalt tuleb ka ette, et balloonide keevitatud ühenduskohad on auklikud ja mikromõradega. Nende põhja äärised on läbiroostetanud ning seetõttu on selle püsti hoidmine keerukas. «Kui balloon kukkudes ventiili vigastab, võivad tagajärjed olla halvad,» tõdes Jõgis.
Uutel balloonidel on ventiilil kaitsekrae ning ventiil on kaitstud. «Samuti on neil pronksventiilid ning eelpool kirjeldatud probleeme nendega ei esine,» sõnas Jõgis.