/nginx/o/2009/10/23/255388t1hccf6.jpg)
Sügisene leheriisumine aedades ja parkides on algamas ja seetõttu tuletab jäätmekäitlusfirma Ragn-Sells meelde, et maha kukkunud puulehtede, oksade jms haljastusjäätmete panek olmeprügi sekka on seadusega keelatud.
Ragn-Sells: puulehed peab koguma olmeprügist eraldi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sügisega kaasnevad maha kukkunud puulehed, oksad jms haljastusjäätmed ei ole olmeprügi,» toonitas Ragn-Sellsi turundusjuht Rainer Pesti. «Tegemist on biolagunevate aiajäätmetega, mis tuleb kindlasti kokku koguda olmejäätmetest eraldi.»
Eelmisel aastal jõustusid biolagunevate jäätmete prügilasse ladestamise piirangud, mis tähendab, et sinna ladestatavate olmejäätmete hulgas ei tohi olla biolagunevaid jäätmeid üle 45 massiprotsendi ja see protsent peab aastatega järjest vähenema.
Paaril viimasel aastal on ka suuremad linnad korraldanud koduomanikele tasuta lehtede äraveo. Nii on ka sel aastal näiteks Tartus ja Tallinnas. «See tähendab, et omavalitsus viib kilekottidesse kogutud puulehed tasuta ära. Millises mahus ja millised on nõuded kilekottidele, saavad elanikud teada kohalikust omavalitsusest,» rääkis Pesti.
Puulehti saab ära anda tasuta või väikese tasu eest ka jäätmejaamadesse. Inimestele, kellel on plaanis suuremad koristustalgud, soovitab Pesti soetada Big-Bag koti, mis on müügil näiteks Cramos või Horteses, mahutavusega üks kuupmeeter või siis konteineri. «Viimast on mõistlik võtta näiteks naabriga kahasse või väiksemate tänavate peale üks,» lisas ta.
Ettevaatust tuhaga
Peatselt algaval kütteperioodil peab ka meelde tuletama, et pannes tuha olmejäätmete mahutisse, tuleb see eelnevalt ära jahutada ja lendumise vältimiseks kilekotti pakendada. Nii on tagatud keskkonna- ja tööohutus.