Tänapäeva raamatupidaja pole enam lihtne bilansi tasakaalu ajaja

Raamatupidajatelt oodatakse aina enam finantsanalüüsi oskust. Foto: SCANPIX

Eile Pärnus alanud raamatupidajate aastakonverentsi keskseks mõtteks on idee, kuivõrd raamatupidajatelt oodatakse toimunud tehingute dokumenteerimise asemel üha enam finantsarvestust ja -analüüsi.

Audiitorkogu president Kaido Vetevoog tõi välja, et kui seni oleme finantsarvestuses järginud rangete reeglitega saksa süsteemi, siis tulevikuküsimuseks on see, kui hästi oleme valmis paindlikuks ja kaasusepõhiseks aruandluseks. «Üks aruandlusviis, mis on juurde tulemas, on integreeritud aruanne, kus antakse ülevaade organisatsioonist ja tema tegutsemiskesskonnast, juhtimisest, võimalustest ja riskidest, strateegiast, ärimudelist, tulemuslikkusest ja tuleviku väljavaadetest. Standard, mida sellises aruandluses kasutatakse, on paindlik, ja igaüks peab ise otsustama, mis on asjakohane ja mis mitte. Uus väljakutse on see, kuidas esitada andmeid seostades ja vaadata tulevikku,» rääkis Vetevoog.

Problemaatiline on ka küsimus, kuidas hinnata meie raamatupidajate kvalifikatsiooni, kuivõrd raamatupidajate atesteerimise kohustus puudub. Kutseeksamite sooritamist koordineerib küll Eesti Raamatupidajate Kogu, kuid see on vabatahtlik. «Kõige rohkem on esimese taseme eksami tegijaid, kuigi viimastel aastatel on suurenenud huvi ka kõrgematel tasemetel eksamite tegemiste vastu, » sõnas Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees Tõnis Blank.

Diskussiooni keskmes oli mõte, et 2015. aastaks on raamatupidajatest saanud atesteeritud finantsarvestajad. Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna juhataja Kurmet Ojamaa täpsustas, et raamatupidajate atesteerimine puudutab eeskätt avaliku sektori raamatupidajaid ja raamatupidamisteenuse pakkujaid ning esmalt kõikidesse sektoritesse ei laiene. «Meie majandusarvestuse kvaliteet on eelduseks, et väliskapital tuleks Eestisse,» sõnas ta.

Ka Õpetajate Kogu eestvedaja Ülle Pärl tõi välja, et raamatupidajate tase ning Eesti ärikeskkonna usaldusväärsus on omavahel tihedalt seotud. «Kui räägime raamatupidamisest, siis räägime usalduse müümisest. Peame olema võimelised võrdlema oma raamatupidajate teadmisi-oskuseid rahvusvahelise tasemega, olemaks kindlad, et me oleme väga heal tasemel. Selle idee põhjal on tekkinud mõte, et ehk peaks looma Avatud Finantsakadeemia, mis teeks koostööd Eesti kõrgkoolidega finants- ja arvestusalaste õppekavade arendamisel, looks eeldused efektiivse kutseeksami keskuse kujunemiseks ja tooks vajadusel Eestisse lisakompetentsi,» märkis Pärl.