/nginx/o/2010/01/07/292796t1haafd.jpg)
Aasta lõpus tehtud TNS Emori uuringu kohaselt leiab vaid 43 protsenti Eesti elanikest, et ametnikud on usaldusväärsed, tegutsedes ausalt, erapooletult ja läbipaistvalt.
Üle poole eestlastest ei usalda ametnikke
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võrreldes eelmise aastaga on ametnike usaldusväärsuse näitaja langenud kuue protsendi võrra, ning samuti on elanike hinnangud ametnike käitumisele üleüldiselt muutunud mõnevõrra kriitilisemaks, langedes kõikides kaardistatud aspektides 4-7 protsendipunkti võrra.
Enim langesid hinnangud ametnike teenindusoskustele ehk asjatundlikkusele, seda seitsme protsendi võrra 53-le protsendile, ning abivalmidusele ja viisakusele.
61 protsenti Eesti elanikest arvab, et ametnikud on abivalmid ja viisakad, vastavad küsimustele arusaadavalt ning põhjendavad oma otsuseid.
60 protsenti vastanutest on seisukohal, et Eesti ametnikud on eetilised, käituvad õiguspäraselt ning ametnikele kohastest väärtustest lähtuvalt. Ametnikke peab asjatundlikeks 53 protsenti elanikest. 43 protsendi küsitletute hinnangul on ametnikud usaldusväärsed, tegutsevad ausalt, erapooletult ja läbipaistvalt.
Keskmiselt kõrgemalt hindavad Eesti ametnike tööd 15-24-aastased, kõrgharidusega, maal ja väikelinnades elavad inimesed. Keskmisest kriitilisemaid hinnanguid andsid tallinlased, mitte-eestlased ning 25-34-aastased küsitletud.
Kõige negatiivsemalt suhtusid ametnikesse inimesed, kellel puudus vahetu kontakt ning samuti oldi kõige vähem rahul ametnikega telefoni teel suhtlemisel.
Novembris ja detsembris toimunud telefoniküsitluses osales 1000 Eesti elanikku vanuses 15-74 aastat. Riigikantselei tellitud uuringu aruanne on kättesaadav avaliku teenistuse veebilehel.