/nginx/o/2010/06/30/395145t1h5c5d.jpg)
Eesti esitas sel nädalal Euroopa Kohtule hagi raamatupidamisdirektiivi sätete tühistamiseks.
Eesti esitas hagi raamatupidamisdirektiivi vastu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Direktiiv reguleerib majandusaasta aruande ülesehitust ning selle koostamise alusprintsiipe ja arvestuspõhimõtteid, kehtestades eri nõuded eri suurusega ettevõtetele.
Direktiivi algsed eesmärgid olid väiksemate ettevõtjate halduskoormuse vähendamine ja finantsaruandluse võrreldavuse suurendamine. Eesti hinnangul aga kumbagi eesmärki ei saavutata ning direktiivi ülevõtmise tagajärjel väheneks meie majandusruumi läbipaistvus ja ettevõtete konkurentsivõime.
«Eestis on loodud mugav e-aruandluse süsteem, millega oleme andmete esitamist tunduvalt lihtsustanud. Direktiiv on seetõttu meie puhul vastuolus iseendaga, sest sunnib peale lisaaruandlust nii pankade kui riigi tarbeks,» ütles minister Jürgen Ligi.
«Ettevõtjate tegutsemine muutuks raskemaks, sest partnerite valimiseks või laenude saamiseks pole võrreldavaid majandustulemusi mugavas elektroonilises keskkonnas. Läbipaistmatus kasvatab riske, tõstab laenu hinda ja ahendab ligipääsu rahastamisele,» hindas Ligi.
Eesti soovib esiteks vaidlustada direktiivi ebaproportsionaalse piirangu, mille kohaselt tohib äriregistri ettevõtjaportaali e-aruandluskeskkonna kaudu esitatavaid majandusaasta aruannete täiendavaid lisasid väikestelt ettevõtetelt nõuda ainult maksude kogumise eesmärgil.
Mikro- ja väikeettevõtted annavad Eestis 98 protsenti ettevõtete koguarvust ning 54 protsenti kõigi ettevõtete müügitulust.
Eestis esitavad 1. jaanuaril 2010. aastal jõustunud seadusemuudatuste kohaselt kõik äriühingud, sihtasutused ning mittetulundusühingud majandusaasta aruandeid e-aruandluskeskkonna kaudu.
Direktiivi nõue, mis ministeeriumi hinnangul on kitsendav, tähendaks selle süsteemi muutmist ning paljud riigiasutused ja ka eraettevõtted peaksid seejärel majandusaasta aruannetest kaduva teabe saamiseks pöörduma otse ettevõtjate poole.
Ministeeriumi hinnangul tooks direktiiv Eestis kaasa - vastupidiselt selle eesmärkidele - halduskoormuse ümberpaiknemise ja tõusu nii ettevõtetele kui riigile.
Teiseks vaidlustab Eesti direktiivi sätte, mille kohaselt liikmesriik võiks loobuda aastaaruannete sisulisest võrreldavusest. Nimelt võivad liikmesriigid kehtestada oma ettevõtjatele reegli, mille kohaselt ei pea finantsaruannetes kajastama tehinguid nende sisu järgi, vaid vormi järgi.
Kuni selline säte kehtib, ei saavutata direktiivi eesmärki – piiriülese äri lihtsustamist liikmesriigiti võrreldavate aruannete abil.
Kummutamaks ekslikku meediakajastust tuleb rõhutada, et audiitorkontrollis direktiiv võrreldes kehtiva korraga muudatusi kaasa ei too, sätestades, et avaliku huvi üksusi ning keskmise suurusega ja suurettevõtjate finantsaruandeid peab auditeerima tegevusloaga audiitorettevõtja, märkis ministeerium oma teates.
Eesti on seisukohal, et tehtud ettepanekute tähelepanuta jätmine menetluse käigus on toonud kaasa meie huve kahjustavad poliitikavalikud. Juunis toimunud lõpphääletusel Euroopa Nõukogus hääletas Eesti direktiivile vastu ja esitas mittenõustumist selgitava deklaratsiooni.