Kaheksa energiajookidega seotud müüti

Energiajoogid. Foto: Peeter Langovits

Energiajookidega on seotud mitmed müüdid, mille paikapidavust lahkab Eesti Toiduainetööstuse Liidu loodud veebilehekülg.

Energiajookides on väga kõrge kofeiini sisaldus

Eesti poodides müüdavate energiajookide kofeiinisisaldus on umbes 26 – 35 mg 100 ml kohta ehk 500 ml purk/pudel sisaldab umbes 150-175 mg kofeiini. Võrdluseks – üks suur tass (200 ml) kohvi sisaldab 100 mg kofeiini. 

Energiajoogid sisaldavad keelatud koostisaineid

Energiajookide toiduohutuse nõuetele vastavust kontrollib Eestis veterinaar- ja toiduamet ning Euroopa Liidus Euroopa Toiduohutusamet (EFSA). Energiajookides kasutatakse ainult toiduohutuse seisukohalt lubatud ja kontrollitud koostisaineid. Energiajoogid sisaldavad kofeiini, suhkrut ja vett. Lisaks kofeiinile sisaldavad energiajoogid paljusid teisi ergutavaid aineid nagu guaraanat ning tauriini või glükoronalaktooni. Samuti võib energiajookides leiduda B-rühma vitamiine ning vitamiinisarnaseid ühendeid, nt inositooli või koliini.

Energiajoogid on tervisele ohtlikud

Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) antud teadusliku analüüsi kohaselt on energiajookide mõõdukas tarbimine tervele täiskasvanud inimesele ohutu. EFSA on andnud energiajookide ergutusainete ohutuse kohta teadusliku hinnangu 1999. aastal ja täiendanud seda 2003. aastal. Energiajookide kofeiinisisaldus pole nii kõrge, et oleks tervele täiskasvanud inimesele mõõduka tarbimise korral kahjulik.

Energiajookidest saab rohkem energiat

Ei saa. Energiajookide ergutav mõju tuleneb sisalduvatest ergutusainetest, milleks tavapäraselt on kofeiin. Energiajoogid sisaldavad enam-vähem sama palju energiat kui teised karastusjoogid.

Alkoholi ja energiajooke võib koos tarbida

Energiajookide ja alkoholi koostarbimise kahjulikkust on seni vähe uuritud, mistõttu teaduslikult tõendatud fakte on vähe. Samas pole nende koostarbimine soovitatav. Kofeiinisisalduse tõttu suurendavad energiajoogid vee väljutamist organismist, sama teeb ka alkohol. Samal ajal aktiivse liikumisega, tantsimisega võib energiajoogi ja alkoholi koosmõju tekitada terviseprobleeme vedelikukaotuse tõttu.

Energiajooke võib juua janu kustutamiseks

Energiajooke kasutavad täiskasvanud inimesed enesetunde ergutamiseks ja keskendumisvõime suurendamiseks. Energiajookide tarbimisel on oluline säilitada mõõdukus, et mitte ületada päevaseid kofeiini ohutu tarbimise koguseid, mis täiskasvanutel on 300 mg. Energiajookide liigse tarbimisega kaasnevad samad kahjulikud mõjud nagu liigse kohvi või koolajookide joomisega: keskendumishäired, masendus, ärevus ja unetus. Pidev ja rohke kofeiini sisaldavate jookide tarbimine tekitab ka kofeiinisõltuvust. Alla 16aastastel noortel ja lastel ei soovitata energiajooke tarbida kõrge kofeiinisisalduse tõttu, mis võib tekitada lastel une- ja keskendumishäireid, sõltuvusprobleeme ning halvendada luude mineraliseerumist, mis on eriti intensiivne kasvuspurdi ajal.

Energiajook on spordijook

Ei ole. Spordijoogid ei sisalda tavaliselt kofeiini ja neil puudub ergutav mõju. Spordijookides on suhkrut ja soola lisatud sellises vahekorras, et jook imenduks organismi paremini kui tavaline vesi. Spordijoogi ülesanne on taastada organismi veevarud pikka aega kestnud pingutuse järel. Energiajook ei varusta organismi sportimise käigus kaotatud vedeliku ega elektrolüütidega. Pigem vastupidi – energiajoogis sisalduv kofeiin suurendab vedeliku kadu ja tõstab vererõhku.

Eestis on energiajookide müük alla 16aastastele keelatud

Energiajookide müügile pole Eestis seatud seadusandlikke müügipiiranguid. Samas võib kauplus kehtestada ostupiirangu omal äranägemisel. Energiajookide tootjad on seisukohal, et kofeiini kõrge sisalduse tõttu ei ole alla 16aastastel noortel ja lastel soovitav energiajooke tarbida janu kustutamiseks ega ka toidu kõrvale.