Uue tõusu ootuses ühinemiste ja omandamiste turul

Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene vandeadvokaat ja partner Risto Vahimets. Foto: Erakogu

Sellest, mida on lähiajal oodata Eesti ühinemiste ja omandamiste turul, kirjutab Tark Grunte Sutkiene vandeadvokaat Risto Vahimets.

On vana tõde, et ettevõtteid ostetakse ja müüakse suuremalt jaolt kahes majandustsüklis. Esiteks kindla majanduskasvu perioodil ja teiseks kindla languse perioodil. Miks nii? Eelkõige vast selle pärast, et ettevõtete väärtuse hindamisel on A ja O tulevased kassavood ning kui ostjate ja müüjate nägemused tulevikust on sarnased, siis saadakse ka hinnas kokkuleppele. Mõnda aega kestnud majanduskasv või kindel languse periood loovad selleks eeldused.

Muidugi ostetakse ja müüakse ettevõtteid mingil määral kogu aeg. Ajendid ostuks või müügiks võivad ulatuda äärmisest finantskitsikusest kuni müüjate vanuse ja perekondlike põhjusteni. Vähem tehakse tehinguid ajal, mil makromajanduses on midagi oluliselt muutumas ning muutuste ulatus pole kvalitatiivselt ega kvantitatiivselt selge.
Vägagi aktiivne oli ühinemiste ja omandamiste turg 2012. aasta teise ning 2013. aasta esimese poolaasta jooksul. Näiteks Eesti Konkurentsiamet menetles 2013. aasta esimesel poolel 18 koondumist, mida oli üle 2 korra enam võrreldes 2012. aasta sama perioodiga. Hetkel julgen ennustada, et turg on jõudmas olukorda, kus puudub selgus edasiste makromajanduslike arengute kohta ning ettevõtete ostjate/müüjate aktiivsus on Baltikumi ja Skandinaavia regioonis mõnevõrra vaibumas.

Põhjused aktiivsuse võimalikuks kahanemiseks on makromajanduslikud. Pärast seda, kui maailmamajandus hakkas taastuma ning meie regioon oli alguses taastumise esirinnas, on küllaltki ootamatult toimunud teistkordne jahenemine, sedakorda regionaalne. Jahenemist näitavad Balti riikide ja Skandinaavia SKT kasvuprognooside kokkukuivamised. Eestis on selle aasta kasvuprognooside langus keskmiselt 2%, Lätis ja Leedus natuke vähem. Märkimisväärne on 2013. aasta kasvuprognooside langus Soomes (0,4% kasvu asemel 0,8% kahanemist) ja Rootsis (1,5% kasvu asemel 1%). Ilmselt tunneb Eesti õhuke ja väike majandus Põhjamaade jäist hingust varem ja tugevamini kui Läti või Leedu. Läti majanduskasv saabus hiljem, kuna tema kukkumine oli suurem ning Leedu majandus reageerib traditsiooniliselt 6–9-kuulise inertsiga võrreldes Eestiga.

Optimistlikumalt tulevikku vaadates arvan siiski, et käesolev jahenemine ühinemiste ja omandamiste turgudel saab olema suhteliselt lühiajaline. Majanduse globaalne tervenemine jätkub ja maailma suured majandused astuvad sammhaaval, tõsi küll pisikeste sammudega, majandusseisakust välja. Lootust annab eelkõige Saksamaa majanduse tugevnemine (0,7% kasv teises kvartalis, ent tugevnev trend), mis peaks peatselt jõudma ka meid kõige enam mõjutavate Skandinaavia turgudeni.

Selline hüplik majanduse paranemine on loogiline nn. likviidsustoe programmide tingimustes. Likviidsustoed aitavad küll olukorda stabiliseerida, ent lükkavad lõpliku paranemist ajaliselt edasi. Loobudes likviidsustoest ja lubades katastroofi, ei ole palju abi sellele järgnevast kiirest tõusust, kuna see algab madalamalt tasemelt.
Globaalselt on ühinemiste ja omandamiste aktiivsus kasvamas. Sellele viitab suurte tehingute tagasitulek, millest olulisemad on viimasel ajal Verizon, Nokia, H.J. Heinz, Dell ja Virgin Media tehingud.

Kuna meie ühinemiste ja omandamiste aktiivsus sõltub suurel määral Skandinaavia investoritest, siis on ülioluline, et nende koduturgudel oleksid trendid selged. Praktikas tähendab see, et ajutine jahenemine peab ümber pöörduma tõusuks ja majanduskasv peab kestma vähemalt mingi aja. Seniks saame teha lokaalseid tehinguid ning uue positiivse perspektiivina olgu mainitud, et viimasel ajal on suurenenud kohaliku kapitali aktiivsus Skandinaavia investoritelt Eesti äri väljaostmisel. Sellele lisanduvad spetsiifiliste põhjustega tehinguid, mis – nagu ülalpool öeldud – tehakse ealistel, perekondlikel ja finantskitsikusest tulenevatel põhjustel. Mine tea, võib-olla avaneb tavapärasest enam võimalusi ka juhtkonna poolseteks ettevõtete väljaostudeks. Tõsi küll, seda pärsib kindlasti meie üksluiselt skandinaavialik pangandusmaastik.