/nginx/o/2013/09/05/2162979t1h8f5b.jpg)
Detroiti linnavalitsuse pensionifondist maksti aastakümneid täiendavaid summasid nii pensionäridele kui aktiivselt töötavatele inimestele, tunnistavad hüvedest osasaanud isikud.
Detroit maksis «pensionilisaks» miljardeid dollareid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Avalikkust informeerimata eraldas hiljuti ametlikult pankrotistunud linnavalitsus boonuseid pensionäridele, lisasummasid «pensionieelikutele» ning sularaha enne pensioniikka jõudmist surnud tööliste peredele, kinnitavad sõltumatu aktuaar ja teised lähedalseisvad allikad.
Kui palju täpselt inimesed taskusse pistsid, pole teada. New York Times’i andmetel kedagi ei diskrimineeritud: lisaraha said praktiliselt kõik skeemiga kaetud isikud.
Detroiti kahe pensionifondi juhatused koosnesid enamjaolt ametiühingute esindajatest, kes võisid maksete osas häält tõstnud teisitimõtlejad alati maha hääletada.
Detroiti pankrotihaldurid ja audiitorid on uurinud nimetatud pensioniskeeme juunikuust alates ning teadaolevalt avaldavad nad oma raporti täna. Eeldatavasti selguvad ka täpsemad summad, mille ulatuses linna rahandusele kahju tekitati.
«Need [lisamaksed] vohasid kui võililled,» ütles Joseph Harris, Detroiti ülemaudiitor aastail 1995-2005. «Neid lihtsalt aktsepteeriti – kui osa elust endast. Kui lahutamatut osa linna asjaajamistest.»
Küsimuse peale, mis õigusega makseid tehti, vastas Harris: «Ma arvasin, et linnavolikogu heakskiidul. Volikogu uskus, et raha oli olemas – et pensionifondid teenisid selle raha mingil viisil. Ja nad lähtusid põhimõttest, et rasketel aegadel maksab linn vahe kinni. Mul on vastik seda meenutada... Lõpuks läks ju ikkagi mängu maksumaksjate raha.»
Detroiti pensionifondide kõneisiku Tina Bassetti hinnangul ei ole aktuaari analüüs – mille kohaselt läksid lisatasud linnale 23 aastaga maksma ligi 2 miljardit dollarit – «siiski päris aus».
Bassetti sõnutsi olid maksed linna ja ametiühingute tasandil läbi arutatud ning asutatud oli isegi vastav «ülemääraste sissetulekute» sisekonto. Ta leiab, et pensionärid pididki soodsatest turusituatsioonidest tulu lõikama – olid nad ju teinud oma sissemakseid, aidates genereerida investeeringutelt laekunud kasumeid.
«Inimestel oli raske, nad elasid peost suhu. Me mõtlesime, et neile tuleks natuke [raha] juurde anda,» selgitas Bassett.
Esialgsetel andmetel kogunes lisatasusid mõnel aastal üle 100 miljoni dollari ning Detroit kallas pensionifondidesse vähemalt kaks korda rohkem raha, kui ametlikult vaja olnuks.