/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2009/12/30/289803t1h9fbf.jpg)
Arengufondi nõukogu esimees Raivo Vare leidis ETV saates «Foorum», et valitsuse maine uuel aastal sõltub sellest, kas Eesti lubatakse eurotsooni või tuleb selle kohta negatiivne otsus.
Vare: valitsuse maine sõltub eurost
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui me euroni jõuame, siis võitjate üle kohut ei mõisteta, kui ei jõua, siis tuleb meil mini-Nürnberg,» ennustas Vare.
Uue aasta peamiste teemadena tõi Vare välja tööpuuduse, investeeringute ja ekspordi kasvatamise.
«Tuleb end kriisist välja eksportida, nagu on ütelnud Taavi Veskimägi,» sõnas Vare.
Tuleviku-uuringute instituudi juht Erik Terk rõhutas, et uue aasta peale mõeldes, ei tohiks ära unustada nii kolme aasta perspektiivi, kuigi esmapilgul tundub, et languse lühiajaline põhi on käes.
EfTEN Capitali tegevjuht Viljar Arakas juhtis tähelepanu, et Eestis on ettevõtlusest saadud tulu deklareerinud 2 protsenti elanikkonnast, mida on ligi kümme korda vähem kui näiteks Luksemburgis.
«Majanduse taaskäivitumine peaks seega toetuma kõigest neile kahele protsendile,» avaldas ta muret, lisades, et millegipärast tundub eestlasele meeldivatki olla palgatööline, mitte ettevõtja.
Tallinna Tehnikaülikooli avaliku õiguse professor Ülle Madise rõhutas uue aasta ühe võimaliku suure mõjurina uut töölepinguseadust, mille võimalikke mõjusid alles ehk aasta-paari pärast hinnata saab.
«Ettevõtlusega tegelema asumiseks oleks vaja karmidest reeglitest vabanemist. Uus seadus peaks motiveerima ettevõtlusega tegelema asumist ja uute töökohtade loomist, kuna äri ebaedu puhul on neid töötajaid kergem koondada,» selgitas ta.
Omavalitsuste probleemidest rääkides leidis Arakas, et peamiseks mureks on omavalitsuste suur võlakoorem.
«Finantssurve rõhk kaldub sel aastal keskvalitsuselt omavalitsustele,» ennustas ta.
Terk uskus, et sel aastal ootab omavalitsusi ees mitte ainult investeeringute vaid ka hooldusraha kokkutõmbamine.
Riigi üldisest olukorrast rääkides rõhutas Vare fakti, et kui majandus on kahe aastaga kahanenud 20 protsenti, siis avaliku sektori kulutused on vähenenud minimaalselt.
Terk rõhutas, et vahet tuleb teha tuimal kärpimisel ja ratsionaliseerimisel. «Kui haridusala ja pensionid välja arvata, on toimunud siiani vaid mehhaaniline kärpimine,» tõdes ta.
Madise leidis, et riigil on üle vaatamata, mis ülesandeid tegelikult täidetakse, mida inimesed ministeeriumides teevad. «Tundub, et aset leiab enesele asendustegevuste leidmine,» hindas ta.
Valitsuse püsimisest rääkides nentis Terk, et keegi ei taha ju sellises olukorras võimu võtta, mistõttu pole valitsusel suurt midagi karta.
Arakas tundis valitsuse üle uhkust. «Läheme kriisist välja väiksema kulukoormaga kui paljud laenuraha kasutanud suurriigid.»
Raivo Vare heitis valitsusele ette, et isegi õiged otsused võetakse meil vastu 3-6-kuulise hilinemisega. «Pole suutlikkust ega tahtmist.»
Saates esitati kaks vaatajaküsimust.
Esimesele küsimusele, kas usute, et majanduskriisi põhi on möödas, vastas 21,6 protsenti 431 vastajast jaatavalt ning 78,4 protsenti eitavalt.
Teisele küsimusele, kas valitsus püsib 2011. aasta riigikogu valimisteni, vastas jaatavalt 65,6 protsenti ning eitavalt 34,4 protsenti 727 vaatajast.