/nginx/o/2013/09/06/2330279t1h0353.jpg)
Euroopa Komisjon avaldas täna kaks aruannet EL-i tööstuse konkurentsivõime kohta, millest ilmneb, et rahastamisvõimalused on piiratud ja peaaegu kõigis liikmesriikides väheneb investeeringute maht.
Euroopa Liidu tööstust painab madal tootlikkus ja kõrge töötus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pea kõikjal tõuseb ka energia hind, mis süvendab Euroopa tööstuse vähenemist veelgi. Ka erinevused konkurentsivõimelisema tööstusega riikide ja vähem edukate riikide vahel pole sugugi vähenenud.
EL-i tööstuse olukorra juures teevad komisjonile muret eelkõige kaks näitajat, mis on olulised iga riigi majandusele: tootlikkus ja tööhõive. ELi tootlikkuse näitajad on Ameerika Ühendriikidega võrreldes veelgi halvenenud ning töötus on kujunenud igapäevaseks probleemiks 11 protsendile Euroopa töötajatest. Eriti keeruline on olukord tööstuse jaoks, kus alates 2008. aastast on kadunud vähemalt 3,8 miljonit töökohta.
Kuigi Euroopa tööstustoodangu langus on peatunud, vähenes tööstuse osakaal Euroopa SKPs 2013. aasta suveks 15,1 protsendile. Aasta varem oli see olnud veel 15,5 protsenti.
Positiivse suundumusena ilmneb aruannetest, et tööstuse elavnemine on tingitud peamiselt ekspordi suurenemisest, kusjuures ELis on ekspordi kasv olnud kiirem kui USAs ja Jaapanis. Euroopa 2012. aasta kaubandusbilansi ülejääk oli 365 miljardit eurot – ligikaudu miljard eurot päevas. Alates 2008. aastast on suurenenud innovatsiooni tulemuslikkus. Ettevõtluskeskkond on paranenud enamikus liikmesriikides, samal ajal ka kogu maailmas. Enamiku liikmesriikide tööjõu oskuste tase on tõusnud.
Negatiivsete aspektidena märgitakse, et investeeringute tase püsib madalana ega ilmuta tõusumärke. Kõrged energiahinnad on tööstusele tõsine probleem ning paljudes liikmesriikides on rahastamisvõimalused halvenenud. Mõnedes liikmesriikides ei ole majanduskasvu taastumist loota ilma avaliku halduse tulemuslikkuse ja tõhususe parandamiseta.
Komisjon leiab, et Euroopa tööstusele uue hoo andmiseks peab avalik haldus olema senisest tulemuslikum ning koolide ja ettevõtete vahelisi sidemeid tuleb parandada. Lisaks tuleks hoogustada innovatsiooni turulähedastes valdkondades.