Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Ohtlikel ehitusplatsidel peatati töö

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Liis Velsker
Copy
Tööinspektsiooni tööinspektor pildistab ehitusplatsi.
Tööinspektsiooni tööinspektor pildistab ehitusplatsi. Foto: Toomas Tatar / Postimees

24. septembril korraldas tööinspektsioon üle-eestilise ehitusplatside sihtkontrolli, mil ühe päeva jooksul tuvastasid inspektorid esialgsetel andmetel 181 rikkumist.

Esialgsetel andmetel tuvastati 181 õigusaktide rikkumist, millest 47 olid nii ohtlikud, et tuli töö peatada või töövahendi kasutamine keelustada. Kõrgustest kukkumisega seotud tööde peatamisi esines 34 juhul, millest suurema osa moodustas ehitustellingute nõuete eiramine. Ühe päeva jooksul tegid 21 tööinspektorit kokku 83 kontrolli.

Tööinspektsiooni tööohutuse peaspetsialisti Indrek Avi sõnul ajutisel kõrgtööl, mida tehakse vähemalt kahe meetri kõrgusel maapinnast on erinõuded, mida tööandja peab tööde korraldamisel tagama.

Näiteks tellinguplatvormid peavad olema paigaldatud nii, et nende osad tavapärase kasutamise juures ei liigu ning osade ja kukkumist takistavate vertikaalkaitsepiirete vahel ei ole ohtlikke tühimikke. Vahe seina ja tellingute vahel ei tohi olla suurem kui 30 sentimeetrit. Redeleid võib ajutisel kõrgtööl kasutada töötamiskohana üksnes erandjuhul.

Jätkuvalt ei ole juurdunud ehitusettevõtjate harjumusse kaitsekiivri väljastamine töötajatele, kellel on peavigastuse oht. Kolmel korral tuvastati töötamine katusel ning kõrgustest kukkumise ohu vähendamiseks puudusid nõutud meetmed, ohutusrakmed ning kinnitatud ohutusköied või kaitsepiirded, ohutusvõrgud jt analoogsed kaitsevahendid.

Sihtkontrolli käigus tuvastati veel nõuetele mittevastavaid redeleid, tõstmise abivahendeid, isikukaitsevahendite mittekasutamist. «Siinkohal peab meelde tuletama, et tööandja peab tagama, et isikukaitsevahendit kasutataks valmistaja antud kasutusjuhendi kohaselt ohtliku töö algusest kuni töö lõpetamiseni ning kontrollima selle kasutamist,» selgitas Avi.

Töötaja omakorda on kohustatud kasutama isikukaitsevahendit vastavalt kasutusjuhendile ja tööandja antud juhistele. Tööandjal on õigus ja ka kohustus nõudeid rikkunud töötajat mitte tööle lubada.

Kaudselt võib järeldada, et ehituskulude kokkuhoiuna ei tagata nõutavaid olmetingimusi, mida tuvastati 17 korral. Esile võib tuua olukorrad, kui töötajatel puuduvad riietumiseks ettenähtud ruumid, pesemisvõimalused.

2012. aastal juhtus ehitusvaldkonnas 351 tööõnnetust, millest 3 lõppes surmaga ning 94 olid raskete tervisekahjustustega.

Ehitustööde tegemise ajal vastutavad ehitise omanik ja ehitusettevõtja selle eest, et ehitustöö ei ohustaks ehitusplatsil töötavaid ega seal viibivaid isikuid. «Suur tööde peatamiste ja töövahendi kasutamise keelamiste arv viitab selgelt olukorrale, milles ettevõttes vastutavad ei kontrolli ega taga ehitustööde ohutust,» teatas tööinspektsiooni teabeosakonna juhataja Kristel Plangi. Rikkumisi ei tuvastatud 14 ehitusettevõtja ehitusplatsilt.

Tagasi üles