Soovituste kontrollimine on vajalik selleks, et mitte palgata ebasobivat inimest. Tõsi, täielikult ei saa seda muidugi kunagi välistada. Kuid tõenäoliselt ei soovi sa tööle võtta meest, kes sai sule sappa tööandja vara omastamise eest või naist, kes lahti lasti ahistamissüüdistusega. Need on ekstreemsed näited ja tihti võib negatiivse soovituse taga olla hoopis midagi, mis inimese uues töökohas enam rolli ei mängi. Siin on mõned juhud, kui tasuks negatiivsele soovitusele vaadata läbi sõrmede:
Eelmise ülemuse soovitus ja inimese sotsiaalmeedia konto erinevad täielikult teistest soovitustest. Võimalik, et inimene ei klappinud oma ülemusega ning sellepärast kirjutaski eelmine ülemus talle soovituskirja, et tegemist on keerulise inimesega, kellega on raske koostööd teha. Kui küsid ka teistelt soovitajatelt, peaks selguma tõde. Kui kaks kolmest ütlevad, et töölesoovija on üks ütlemata tore inimene ja üks nimetab teda keeruliseks, siis usu esimesi soovitusi.
Eelmise töökoha negatiivne kogemus ei tähenda midagi sinu juures. Kui töö on täiesti erinev eelmisest tööst, siis pole väga vahet, kas inimene sai eelmise tööga hakkama või mitte. See kui keegi oli võimatult halb raamatupidaja, ei tähenda, et ta ei võiks sinu juures hakkama saada näiteks turundustööga.
Soovitaja on sulle täiesti tundmatu. Võrgustiku kaudu värbamise suur eelis on see, et sa tead neid inimesi, keda tööle võtad. Kui aga värbad täiesti tundmatut ning tal on veel ka negatiivne soovitus, siis on raske sellesse soovitusse üldse kuidagi suhtuda.