Üldpilt on Eestis selline, et tööpakkumisi on endisest vähem ja tööotsijaid rohkem, aga vajadus õigete järele pole kadunud, märksõnaks pole mitte «majandus», vaid hoopis «metall».
Vajatakse Raudmeest
/nginx/o/2016/02/05/5015135t1heefe.jpg)
16. juuli 2008, 08:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui tööturuameti viimaseid numbreid vaadata, siis haigutavad siin endiselt käärid nende töökohtade vahel, mida ettevõtted lootusrikkalt pakuvad, ja nende vahel, kuhu kõik ametisoovijad kambakesi ära püüavad mahtuda, kirjutab
.
Suurim probleem - kes teeb masinaid ja metallitöid? Masinate ja seadmete eksport moodustab meie väljaveost viiendiku, nii et potentsiaal on tohutu. Aga metallitöölisi otsitakse ikka taga nagu kroonprintsile sobivat abikaasat.
«Vajadusele metallierialade tundjate järele ei paista lõppu tulevat,» nendib Nele Labi, tööturuameti tööturuteenuste ja -toetuste osakonna juhataja.
Kui 1. juulil oli tööturuametis saadaval 318 metallikonstruktsioonide valmistaja töökohta, siis sooviavaldusi neile oli laekunud vaid 69 ehk pea viis korda vähem.
Puudus oli ka nendest, kes oleksid avaldanud soovi asuda keevitaja või elektroonikaseadmete koostaja raskesse ametisse.
Näiteks keevitajatele pakuti rohkem kui 20 000-kroonist kuupalka, ent kedagi ei leitud, rääkis Labi.
Mõnda teise ametisse on aga soovijaid ülearu. Nii on pakkijate-pesijate seas ülepakkumine praegu 12-kordne, ehitustööliste seas 9-kordne ja autojuhtide seas 8-kordne.
Vajadus inseneride ja masinaoperaatorite järele on kibe kogu planeedil Maa, näitavad ülemaailmse personalifirma Manpower uuringud.
Ka näiteks USAs on hoolimata majanduse jahtumisest töökohti, mis ikka täituda ei taha.
Ning täpselt nagu Eestis, on ka seal enim vaja insenere, oskuslikke masinatega opereerijaid, keevitajaid ja mehaanikuid.