Pangaomanikud tülis

Andrus Kluge. Foto: Andres Haabu / Äripäev

 Pankur kahtlustab finantsinspektsiooni kokkumängus Vene pankuritega Moskva Pangast.

Krediidipanga nõukogu esimehel Andrus Klugel tuleb lähiajal finantsinspektsiooni nõudel pangast lahkuda. Kluge on inspektsiooni otsuse kohtus vaidlustanud. Veelgi enam, ta leiab, et 9. septembril pangale tehtud ettekirjutus on kättemaks.

Kluge kaebas koos Krediidipanga väikeaktsionäridega finantsinspektsiooni eelmisel sügisel kohtusse, nõudes, et Tallinna halduskohus kontrolliks järelevalve seaduslikkust. Samuti nõuab ta koos oma võitluskaaslastega, et kohus tühistaks Moskva Pangale antud loa omada Krediidipangas enamusosalust. Neljaprotsendise osalusega Kluge leiab, et Krediidipangas ligi 60-protsendist osalust omav Moskva Pank ei tohiks olla suuromanik. «Moskva Pank on korduvalt rikkunud Eesti seadusi, finantsinspektsioon pole sellele reageerinud ega kaitsnud Krediidipanga väikeaktsionäride huve,» ütles ta.

Kluge täpsustas, et Moskva Pank on püüdnud ligi pääseda Krediidipanga kliendiandmetele. Tema sõnul ei tohi panga suuromanik rikkuda pangasaladust ega uurida, kes hoiavad pangas oma raha.

Hilinenud heakskiit

Teise rikkumisena mainis Kluge, et Moskva Pank palkas 2011. aastal Krediidipanga survestamiseks endise kaitsepolitsei komissari Indrek Põdra ja ettevõtja Oleg Smoli, kellele maksis teenete eest umbes 300 000 eurot. Nõukogu esimehe sõnul oli Põdra ja tema kaasosaliste ülesanne ähvardada pangatöötajaid, et nad alluks Moskva Panga nõutud kontrollikomiteele*.

«Moskva Pank otsis raha, mis väidetavalt panga eelmise juhi Andrei Borodini ajal kaduma läks. Meie panga arvetel pidi olema 300–400 miljonit eurot,» ütles Kluge.

Nõukogu esimees oletab aga, et pigem tahtsid Vene eriteenistused saada ülevaadet rikaste venelaste arvetest, sest Venemaa poliitika kohaselt ei tohi ametnikel välismaal arveid olla.

Kluge sõnul on ta korduvalt finantsinspektsiooni teavitanud, et moskvalased nõuavad pangasaladust. Finantsjärelevalve pole aga reageerinud.

Niisamuti pole Eesti finantsjärelevalve hoolinud Krediidipanga juhtide teadetest, et Moskva Pank võttis mullu kahelt Vene kodanikust aktsionärilt sealset eriteenistust FSBd kasutades ära nende aktsiad – kokku umbes 16 protsenti Krediidipanga aktsiatest.

Kluge möönis, et Moskva Pank maksis kahele Vene ettevõtjale õiglase hinna, aga nõukogu esimehe sõnul pandi viimased valiku ette: kas loobute aktsiatest või olete Vene riigi vastased. Üks kahest jõuga aktsiatest loobuma pidanud Vene ettevõtja oli Aleksandr Jevnevitš, kes oli kuni viimase ajani ka panga nõukogu liige.

Kolmas rikkumine, mis muudab Moskva Panga Kluge hinnangul sobimatuks pangaomanikuks, on asjaolu, et Moskva Pangal ei olnud poolteist aastat luba omada kontrollivat osalust Eesti krediidiasutuses.

2011. aasta kevadel omandas Venemaa suuruselt teine pangandusgrupp VTB enamusosaluse raskustes Moskva Pangas. Pärast omanikuvahetust oleks Moskva Pank pidanud saama siinse finantsinspektsiooni heakskiidu, aga see saabus alles mullu sügisel. Kuna Moskva Pank on vahepeal ka oma osalust suurendanud, siis leiab Kluge koos teiste oma partneritest väikeaktsionäridega, et ilma loata osalust omanud ettevõte ei tohiks olla euroalas panga omanik.

Finantsinspektsiooni juht Raul Malmstein ütles Postimehele e-kirja vahendusel, et ei kommenteeri mullu sügisel alanud kohtuvaidlust Krediidipanga aktsionäridega. Kluge sõnul püüab inspektsioon kohtus kõikide vahenditega tõestada, et kohtul pole õigust finantsinspektsiooni tegevust hinnata.

Kui pole õigust hinnata, ei saa ka anda vastust tema peamisele kaebusele, et Moskva Pangal ei tohiks olla õigust omada kontrollivat osalust Krediidipangas. Nagu öeldud, käib see vaidlus Tallinna halduskohtus juba mullu sügisest suurema edasiliikumiseta.

Malmstein oli valmis selgitama, miks inspektsiooni arvates ei sobi Kluge panga nõukogu etteotsa. Olgu kohe öeldud, et kui Klugel ei õnnestu seda ettekirjutust kohtus tühistada, siis ei saa ta enam kogu Euroopa Liidus pankurina töötada.

Muu hulgas märkis Kluge, et kui tema suhted Moskva Pangaga eelmise aasta kevadel väga teravaks läksid, ütles sealne juht keerutamata, et rikub tema elu ära. «Finantsinspektsioon on teinud Krediidipanga aktsionäridele ettepaneku kutsuda Andrus Kluge tagasi nõukogu esimehe kohalt, sest Kluge reputatsioon ei ole laitmatu,» põhjendas Malmstein oma ettekirjutust.

Malmsteini sõnul omandas Kluge firma Firmex Investeeringud 2011. aasta kevadel ligi 16 protsenti Krediidipanga aktsiatest. Finantsinspektsiooni juht toonitas, et lepingu allkirjastas Andrei Borodin, kes toona oli Moskva Panga juht ning on nüüdseks sealt minema löödud väidetava varguse ja vara kantimise eest.

Salapärane laen(aja)

Malmstein ütles, et tehingust oleks tulnud finantsinspektsiooni teavitada ja selleks oleks tulnud saada tema nõusolek, kuid Kluge ei teinud seda.

Firmex müüs kohe osa aktsiatest edasi firmale Genovia Invest, mida kontrollisid teised Krediidipanga juhatuse liikmed. Seetõttu jäi mõlema ettevõtte osalus alla kümne protsendi piiri ehk väiksemaks kui oluline osalus, mis vajab finantsinspektsiooni nõusolekut.

«Firmexi ja Genovia aktsiaostu rahastus tuli ühelt ja samalt isikult ja tavapäratutel tingimustel. Finantsinspektsiooni hinnangul on äärmiselt küsitav Andrus Kluge tegevus Firmexi ja Genovia rahastamisel. Nimelt on mõlemale ettevõttele korraldanud rahastuse Andrus Kluge ning seda allikatest ja tingimustel, mis tekitavad finantsinspektsioonis tõsiseid kahtlusi,» ütles Malmstein.

Kuigi inspektsioon seda ametlikult ei ütle, sai Kluge väidetavalt enam kui kaks miljonit eurot laenu, et osta Krediidipanga aktsiaid. Postimehele vihjati, et laenu sai ta Borodinilt.

Kluge ütles, et sai laenu ühelt Vene firmalt, mitte Borodinilt. Viidates konfidentsiaalsusele, pole ta nõus firma nime nimetama.

Kluge ütles, et süüdistus on alusetu ja aktsiad olid tema firma arvel umbes veerand tundi. Tegu olevat olnud tehnilise ülekandega. Samuti pole Kluge kinnitusel vähimatki tõestust finantsinspektsiooni väitel, et tegu on ühe tehinguga, mis on vormistatud kahe äriühingu nimele.

Advokaadi vastuväited

Finantsinspektsiooni ettekirjutuses on vastuolu. Nimelt hindas inspektsioon 2012. aasta kevadel Kluge ärialast reputatsiooni, kui ta lahkus Krediidipanga juhatuse esimehe kohalt ja lasi end valida nõukogu esimeheks. Toona ei teinud finantsinspektsioon talle ühtegi etteheidet ja hindas ta sobivaks panganõukogu juhtima. Malmsteini viidatud tehing toimus aga juba 2011. aastal.

Nüüd aga mõtles finantsinspektsioon ringi. Juhuslikult tuli inspektsiooni ettekirjutus paar päeva pärast Moskva Panga kirja, mis nõudis sama ehk Kluge lahkumist Krediidipanga nõukogu juhi kohalt.

Üks ühendav lüli Moskva Panga huvide ja siinse pangandusjärelevalve vahel on veel. Moskva Panka esindab advokaadibüroo Glikman Alvin & Partnerid töötaja Paul Keres. Kluge kinnitusel on finantsinspektsiooni jurist, kelle ülesanne on Krediidipanga kohta käivaid otsuseid finantsinspektsiooni juhatusele ette valmistada, Kerese hea sõber.

Kluge taotles juba tänavu märtsis nimetatud juristi tagandamist, sest too pole isikliku seotuse tõttu järelevalvemenetluses erapooletu. Finantsinspektsioon lükkas tema taotluse tagasi.

«Kluge ei ole aus inimene, seepärast ei sobi ta Krediidipanga nõukogu etteotsa,» vahendas Keres oma kliendi Moskva Panga seisukohta. «Kluge on välja mõelnud imevahendeid, et piirata Moskva Panga hääleõigust Krediidipangas.»

Moskva Panga poolt vaadates on Kluge kahtlemata vaenulik, aga miks ta ei peakski olema? Kluge alustas Rein Otsasoni asutatud pangas valuutavahetajana, tõusis viimase paremaks käeks ja lõpuks pangajuhiks.

Kluge ei varjagi, et ei pea moskvalasi pangale sobivaks omanikuks. Nii on Moskva Pangal Krediidipanga nõukogus praegu vaid üks esindaja. Seegi õnnestus moskvalastel valida panga nõukokku tänavu kevadel, kui Jevnevitš pärast aktsiate loovutamist lahkus.

Mullu kevadel läksid üldkoosolekul asjad nii, et Moskva Pank ei saanud nõukogusse ühtegi esindajat. Keres ütles, et mulluse üldkoosoleku otsused on vaidlustatud kohtus, sest koosoleku juhataja mängis ebaausalt kokku väikeaktsionäridega. Esimeses astmes Kerese klient kaotas, kuid asi on edasi kaevatud.

Krediidipanga omanike keeruliste suhete kohal hõljub Moskva Panga endise juhi, praegu Londonis redutava oligarhi Borodini vari. Keelates end nimeliselt tsiteerida, ütlevad Eesti ametiisikud, et Kluge on Borodini «tankist» venelaste vaidluses.

*/«Teatan, et minu poolt 25.09.2013.a ilmunud artiklis «Pangaomanikud tülis» avaldatud väide «Põdra ja tema kaasosaliste ülesanne [oli] ähvardada pangatöötajaid, et nad alluks Moskva Panga nõutud kontrollikomiteele» oli ebaõige,» edastas Andrus Kluge Postimehele. Teade on üks osa ringkonnakohtu otsusest. Seal seisab ka, et Kluge eksitas üldkoosolekul aktsionäre. Moskvalaste palgatud tegelased oli järjekindlad. Smoli ja tema partner Nikolai Holopov otsisid oktoobris 2011 üles koos sõbratariga Itaalias puhkava Krediidipanga privaatpanganduse juhi, et sellele meelde tuletada, et kontrolliga tuleks nõustuda. Lisatud 18.09.2015.a./

Sündmuste areng

•    Detsember 2010 – aprill 2011 – Moskva pank müüb oma osaluse Krediidipangas Küprose ettevõtetele, aga ka Krediidipanga juhtidele ja nende otsitud investoreile.

•    Aprill 2011 – VTB võtab üle Moskva Panga, mille juht Andrei Borodin pageb Londonisse.

•    Mai 2011 – Moskva Pank võtab müügitehinguid tagasi ja kasvatab oma osaluse Krediidipangas 43 protsendini.

•    Kevad 2012 – finantsinspektsioon ei anna luba Šveitsi fondile RLS Finance Krediidipanga suurosaluse omandamiseks, müüjaks pidi olema Moskva Pank.

•    Märts 2012 – senine pangajuht Andrus Kluge saab Krediidipanga nõukogu esimeheks, uuenenud panga nõukogus pole ühtegi Moskva Panga esindajat. Moskva Pank kaebab nõukogu valimise kohtusse.

•    November 2012 – Kluge ja väikeaktsionärid pöörduvad kohtusse, et finantsinspektsioon tühistaks Moskva Pangale antud loa omada Krediidipanga aktsiaid.

•    September 2013 – finantsinspektsioon teeb pangale ettekirjutuse, et Kluge ei sobi nõukogu esimeheks. Kluge kaebab ettekirjutuse kohtusse.

Krediidipanga omanikud

•    Moskva Pank    59,73%

•    BSI SA esindajakonto    13,9%

(kontol hoiavad aktsiaid Krediidipanga nõukogu liikmed Ain Soidla ja Andrus Kluge ning Riccardo Tattoni, kes tahtis saada enamust pangas)

•    East European Capital Investment LTD    9,81%

•    Radio Elektroniks OÜ, Timur Djakov    9,28%

•    Raiffeisen Bank Internationali esindajakonto    6,22%

•    Boriss Beljajev

Allikas: Krediidipank