/nginx/o/2008/07/16/57416t1h5fc8.jpg)
Konkurentsiamet andis soojatootjatele rohelise tule küttehindade tõstmiseks, enim kannatavad uute hindade pärast Tallinna soojatarbijad, Pärnus ennustatakse väiksemat soojahinna tõusu.
Turvas päästab kohaliku soojaturu
:format(webp)/nginx/o/2017/07/10/6879515t1h0d8a.jpg)
16. juuli 2008, 08:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnut varustab soojaga Fortum Termest AS, firma Lääne-Eesti piirkonna juhataja Hillar Nuut selgitas, et Eestis on küttehindade järsk tõus tingitud põlevkiviõli ja maagaasi kallinemisest, kirjutab
.
«Kohtasin hiljuti üht meie endist töötajat, kes praegu töötab Tallinnas. Tema kasutas sealse olukorra kirjeldamiseks sõna katastroofipiirkond. Pärnus, tänu varem tehtud õigetele otsustele, olukord siiski nii hull tulevikus ei ole,» selgitas Nuut.
Lääne piirkonna juhataja rääkis, et kohalik soojaturg pääseb suurematest hinnavapustustest tänu turbale, mis katab juba praegu linna tsentraalkatlamaja vajadustest suurema osa.
Loodeti odavat maagaasi
«See mudel, millega paljud välisfirmad on turule sisenemisel mänginud, mõtlen äri püstitamist maagaasile, on küll suhteliselt mugav ja väikese investeerimismahuga, siiski tekitavad maagaasi ja põlevkiviõli kerkinud hinnad praegu mitmes kohas probleeme,» selgitas Nuut, miks küttehinnad Eesti teistes piirkondades lakke hüppavad.
Eraldi nimetas Nuut seda, et tänu odavale turbale Pärnus on soojus siiski väga hea hinnaga, olukord läheb täbaraks aga Vändras.
«Meie firma on taotlenud hindu, mis on välja arvestatud hinnavalemist lähtuvalt. Sellest on näha, et gaaskütte korral väikeasulates, meie piirkonnas kuulub sinna Vändra, kujuneb pilt ikka üsna jubedaks, see tähendab soojuse hinda üle 1000 krooni megavatt tunnist,» kirjeldas Nuut.
Nuut põhjendas, et hinnavalemis on olemas püsikomponent, mille järel on kaks tulpa, kus on toodud kiiresti muutuvate kütuste hinnad. Esimeses on põlevkiviõli ja teises maagaas.
«Piirhinna muutuse taotlemisel esitatakse kooskõlastust andvale konkurentsiametile käesoleva perioodi hind ja hind, mis hakkab kehtima järgmisel aastal. Tegelikult muutub elu kiiremini, nii et kütuse hinnavalemiga soojuse hinna puhul võib esitada uue taotluse, kui hinnad on tõusnud üle viie protsendi. Konkurentsiametis vaadatakse järele, kuidas õnnestus ettevõtjal möödunud perioodil kasumit saada, kontrollitakse müügimahtu ja hindasid, planeeritud saadust rohkem saadu võetakse ära, see on negatiivne korrektsioon,» ütles Fortum Termesti Lääne piirkonna juhataja.
Pärnus on hinnavalemi püsikomponendis ka tükkturba hind. Praegu on Fortum Termesti mureks, et püsikomponent on kooskõlastatud 2006. aastal ja selle hind on käesolevaks ajaks kaks korda tõusnud.
«Praegu soovime seda muuta. Peale selle tahame õli osa vähendada minimaalseks, sest Pärnut soojaga varustavas katlamajas on võimalik kuni kõige külmemate ilmadeni sooja toota maagaasiga. Gaas on muidugi samuti kallis, aga tootmine on natukene kõrgema kasuteguriga. Üle vaatame eelkõige gaasi ja püsiosa hinnad,» kirjeldas Nuut.
Soojahind tõuseb pisut
Soojuse hinna püsiosast tahab Fortum Termest AS Pärnus edaspidi lahutada ka turba ja sellegi arvestamiseks teha eraldi tulba hinnavalemisse.
Seni on soojafirma hinnavalemi püsikomponendis olnud tükkturvas hinnaga 402 krooni tonn - hind, mis nüüdseks on tõusnud 440 kroonini.
Turbast toodetakse Lääne piirkonna juhataja sõnade järgi sooja 92 GWh. Põlevkiviõlist toodetakse omakorda 26 GWh ja maagaasist 50 GWh. Peale selle ostetakse täiendavalt soojusenergiat AS Enerilt, see on kunagise Pärnu KEKi kõrval asuv katlamaja, kokku 23 GWh ja AS Viisnurga katlamajast.
«Seega on meil umbes 200 GWh toodetud soojust, võrgukadu moodustab 16 protsenti. Nii läheb müüki 165 GWh. Hind, millega me praegu müüme, on 532 krooni MWh eest ja see on Eestis üks madalamaid,» teadis Nuut.
«Nii prognoosimegi käesoleva aasta novembris umbes 15-protsendilist soojahinna tõusu. Edaspidi suuremaid hinnatõuse ma esialgu ei näe, sest proovime oma tegevust veelgi optimeerida. Soojafirmas otsitakse rohtu, säästmaks Vändra soojatarbijaid suurtest soojaarvetest.»
Lääne regiooni juhataja rääkis, et AS Fortum Termest kavatseb Pärnusse rajada elektrijaama, mis toodaks ühtlasi ka soojust.
«Seda projekti oleme arendanud juba päris kaugele, detailplaneeringu projekt on praegu kooskõlastamisel linnavalitsusega. Samasuguse projekti on AS Fortum Termest käivitanud Tartus, Pärnus läheb teostamine eelarve järgi maksma umbkaudu 80 miljonit eurot. Vändrasse otsime praegu aga maagaasile alternatiivseid kütuseid,» lubas Nuut.
Soojustatud hoone aitab säästa
Pärnus ja maakonnas on osa korteriühistuid investeerinud elamute soojustamisse, soojakadude ja küttearvete vähendamiseks on uuendatud majasiseseid torustikke ja soojustatud hoonete vundamente ning välisseinu.
Korteriühistu Mai 24 juhatuse liige Kaja Martinson selgitas, et Mai elamurajoonis asuv, praeguseks juba soojustatud viiekorruseline maja valmis 1985. aastal.
«Maja soojustati täielikult eelmisel aastal. Töö käigus vahetas ühistu välja keldriaknad, korteriakende vahetamine jäi korteriomaniku hooleks, kuidas keegi on soovinud, päris kohustuslikuks me seda ei teinud. Soojustasime vundamendi, ja maja välisseinad. Hoones on kolm soojasõlme, radiaatoritega on meil veel suur töö ees, küttesüsteemi renoveerimine - siis peaks meie maja täiuslik olema,» rääkis Martinson.
Ühistu juhatuse liikme sõnade järgi läks kogu remont maksma orienteeruvalt seitse miljonit krooni, laenu 15 aastaks saadi Kred-Exist.
«Majas on 170 korterit, laenu tagasimakse 50-ruutmeetrise korteri kohta tuleb orienteeruvalt 310 krooni kuus. Muidugi tasusid osa korterite omanikud laenu kohe, nii et reaalne laenusumma oli umbes 4,9 miljonit krooni.»
Martinson kinnitas, et soojustamine tasus ennast isegi läinud, suhteliselt pehmel talvel ära, küttekulu vähenes.
«Kõrgeim küttehind oli meil mullu talvel 8.40 ruutmeetri kohta. Tegelikult on nüüd maja inimesed rahul, varem oli näiteks probleeme esimese korruse elanikel, sest keldrist tuli külma. Paljud on ütelnud, et see talv oli ikka palju mugavam, palju parem. Tänu soojustamisele on soojakaod ja küttearved väiksemad,» kinnitas Martinson.