Uuring: energiajookide tarbimine osutus oodatust väiksemaks

Energiajoogid. Foto: Aldo Luud / Õhtuleht

Põllumajandusministeeriumi tellitud uuringust selgus, et kõige enam tarbivad regulaarselt energiajooke 15–30 aasta vanused Eesti elanikud.  Seejuures paistavad regulaarsete energiajookide joojatena silma kõige enam kutsekoolide õpilased.

Tervise Arengu Instituut (TAI) uuris põllumajandusministeeriumi tellimusel energiajookide tarbimist Eestis 7-45-aastaste elanike hulgas. Kokku küsitleti üle 3500 inimese. Seejuures jagunesid küsitletud kolme gruppi: esimese grupi moodustasid 1.-6. klassi õpilased, keda oli 451. Teine grupp koosnes 7. -12. klassi üldhariduskoolide õpilastest, kutseõppeasutuste ja kõrgkoolide õpilastest, keda oli kokku 2766. Kolmas grupp esindas tööealist elanikkonda ning sinna kuulusid inimesed vanuses 16 kuni 45 aastat (900 vastajat).

Uuringust selgus, et energiajookide tarvitamist alustatakse valdavalt 10-15-aastaselt.  Samas ei ole 1.-6. klassi õpilaste seas energiajookide tarvitamine kõrvetav probleem, kuna 85 protsenti pole energiajooki mitte kunagi joonud või on vaid korra proovinud.

Kõige enam oli energiajookide joojaid teises grupis – tervelt 93 protsenti sellest grupist olid vähemalt kord elus energiajooki proovinud. Regulaarseid tarbijaid ehk neid, kes jõid energiajooke vähemalt kolm korda kuus oli selles grupis siiski 9,6 protsenti.

Ootasid hullemat

Kõige suurem oli regulaarsete energiajookide joojate osakaal kutseõppeasutustes õppivate 18 kuni 22-aastaste seas (23 protsenti energiajookide tarvitajatest tegi seda regulaarselt).

«Me kartsime hullemat,» tunnistas TAI ekspert Tagli Pitsi. «Sisimas arvasin, et tarbijaid on rohkem, aga ma ei ütleks, et energiajookide tarbimine ei ole probleem. Sellele teemale on vaja läheneda komplekselt. Kui 2015. aastaks saab valmis toidu tarbimisuuring, siis me saame hinnata, milline on tarbitava kofeiini kogus. Kofeiini allikaid on palju,» lisas põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev.

Peamised põhjused, miks energiajooke tarvitatakse on meeldiv maitse ning janu, väsimuse ja energiapuuduse peletamine.«Tegelikult need kõik on valed põhjused – maitse pärast võiks juua mingit teist jooki, janukustutajad need kindlasti ei ole, sest kofeiin viib just vedelikku välja. Energiat me saame toidust,» lisas Pitsi.

Pitsi kinnitas, et jookides sisalduv rohke kofeiin võib liigsel tarvitamisel põhjustada hoopis tervisehäireid ja halba enesetunnet. «Ka sisaldavad energiajoogid palju suhkrut, mille liigne tarvitamine soodustab kehakaalu tõusu ja hammaste lagunemist. Näiteks kui juua päevas 300 ml energiajooki, siis ei tohiks sel päeval enam maiustusi süüa.» 

Energiajooke tarvitasid õpilased sageli enne või pärast füüsilist koormust või koos alkoholiga.

Energiajookide tarbijate keskmine päevas joodav kogus oli esimeses grupis 324 milliliitrit, teises grupis 436 milliliitrit ja kolmandas grupis 462 milliliitrit.

Uuring soovitab vähendada energiajookide pakendite suurusi, seada piirmäär kofeiinisisaldusele ja tõsta tarbijate teadlikkust energiajookide teemal.