Uuring: loomeettevõtted on väiksed ja killustatud
23. september 2013, 13:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EAS ja konjunktuuriinstituut esitlesid täna Eesti loomemajanduse olukorra uuringu ja kaardistuse tulemusi, mis näitas sektori kiiret arengut, kuid tõiprobleemina välja loomeettevõtete väiksuse ja killustatuse.
See on takistuseks lisandväärtuse suurendamisele ja ekspordivõimekuse kasvule, vahendab EAS uuringut.
Loomemajandus on Eestis majandussektor, mis annab tööd ligi 30 000 inimesele ning mille kogutulu on üle ühe miljardi euro, moodustades ligi kolm protsenti Eesti sisemajanduse kogutoodangust.
Viimase nelja aastaga on sektori ettevõtete arv kasvanud ligi 70 protsenti ja töötajate arv ligi viis protsenti.
Majanduskriisist tingituna vähenes sektori kogutulu 2011. aastaks enam kui kuus protsenti, mida aga pehmendasid oluliselt ettevõtete suurenenud koostöövalmidus ja avaliku sektori toetused.
Uuring näitab ühe lähiaastate peamise eesmärgina teiste majandussektorite suuremat teadlikkust sellest, et loomingulised lahendused loovad konkurentsieelise ja võimaldavad teenida suuremat tulu.
EAS-i juhatuse esimees Taavi Laur rõhutas, et loomemajanduse konkurentsivõimelisus ja integreeritus teiste majandussektoritega peaks tulevikus oluliselt kasvama.
«Algaval perioodil tahame saavutada, et suureneks kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste osakaal nii eraldi loomeettevõtjate müügitulus kui ka nende kasvavas koostöös muude ettevõtlusvaldkondadega,» lisas Taavi Laur.
Seekord valminud mahukas uuring tugineb 2011. aasta statistilistele andmetele. Varem on sarnane uuring koostatud 2009. ja 2005. aastal.
Uuringu tellis EAS, selle viis läbi konjunktuuriinstituut Marje Josingu juhtimisel ning seda rahastati Euroopa sotsiaalfondi vahenditest.
Uuringus käsitleti selliseid loomemajanduse valdkondi nagu arhitektuur, film ja video, ringhääling, disain, etenduskunstid, meelelahutustarkvara, kirjastamine, kunst, muusika ja reklaam ning kultuuripärandi osadena muuseumid, raamatukogud ja käsitöö.