Nutitelefonid survestavad traditsioonilist fotokaameraäri
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Globaalse kaameratööstuse käive on viimase kümne aasta madalaimal tasemel, kannatades üha paremate näitajatega kaameratega varustatud nutitelefonide võidukäigu tõttu, kirjutab Bloomberg.
Hoolimata sellest, et tootjad üritavad kaameratele lisada nutitelefonidele omaseid ühendusvõimalusi nagu WiFi ja Bluetooth, kahaneb kaamerate tarne Morgan Stanley MUFG Securities Co. prognoosi järgi käesoleval aastal 30 protsenti 69 miljoni seadmeni.
Maailma suuruselt teine kaameratootja Nikon teatas, et vähendab klientide peibutamiseks oma seadmete hindu ning ka turuliider Canon võib sama teed minna. See aga survestab väiksemaid tootjaid, mis võivad kokkuvõttes olla sunnitud ärist üldse lahkuma.
«Turul on liiga palju osalisi,»ütles UBS AG analüütik Ryosuke Katsura. «Väiksematel kaameratootjatel hakkab tekkima raskusi ärisse püsima jäämisel, kuna Nikoni ja Canoni vaheline konkurents muutub üha intensiivsemaks,» leidis Katsura, soovitades müüa mõlema kaamerasektori liidri aktsiaid.
Alates 2007. aastast, mil Apple tutvustas oma iPhone´I nutitelefoni, on kümmekond aastat sektorit valitsenud Canoni ja Nikoni aktsiad kaotanud rohkem kui poole oma väärtusest, kuna nõudlus kaamerate järgi on maailmas drastiliselt vähenenud. Nikon on seejuures teinud sel aastal Nikkei indeksi kehvima tulemuse, ettevõtte aktsia hind on langenud 34 protsenti.
Kunagi kaameraturgu valitsenud kompaktkaamerate müük on nutitelefonide võidukäigu tõttu kokku kuivanud ning ka kõrgema marginaaliga peegelkaamerate müük, millest 80 protsenti moodustavad Canoni ja Nikoni mudelid, on pidurdumas.
Selleks, et müüki elus hoida, on Nikon teinud mitmetele kaameratele suuri allahindlusi. Aasta tagasi esitletud Nikon 1 J2 müüakse hetkel 240 dollari eest, mis moodustab vaid kolmandiku selle algsest hinnast. Samuti mullu septembris esitletud tippklassi mudeli D600 hind on samal ajal langenud 26 protsenti.
Nikon vähendas augustis oma käesoleva finantsaasta kasumiprognoose 23 protsenti ning Canon vähendas oma käibe ja kasumi ootusi juba kuu varem.
Nikon on teatanud, et alandab hindu, kuna kokkukuivanud turul üritatakse hoida laoseise minimaalsena. Ettevõte üritab kasumlikkuse tõstmise eesmärgil ka tootmist kokku tõmmata
Canoni esindajate sõnul ei plaani ettevõte siiski lähiajal hindu langetada, kuna see tooks kaasa vaid ajutise turuosa suurenemise.
Nikon asutati 1917. aastal ning algselt tootis ettevõte Jaapani sõjaväele binokleid ja optilisi eriseadmeid. Peale Teist maailmasõda keskendus ettevõte tarbeelektroonikale ning 1959. aastal esitleti esimest vahetavate objektiividega SLR- kaamerat nimega Nikon F. Praeguseks teenib ettevõte lõviosa oma kasumist fototehnika sektorist.
Praegune turuliider Canon sai alguse 1933. aastal ühes Tokyo Roppongi linnaosa korteris. Järgmisel aastal loodi ettevõtte esimene 35mm kaamera, mille nimeks sai buda halastusejumalanna järgi Kwanon. 1993. aastal esitletud EOS Rebel aitas ettevõttel tuua kõrgema klassi SLR-kaamerad massidesse.
Kunagi samuti suurimate tootjate hulka kuulunud Olympus sulges sel aastal oma Pekingis asuva kaameratehase ning plaanib lähiajal lõpetada SLR-kaamerate arendamise ja odavaima kompaktseeria tootmise.
Olympus alustas juba 1919. aastal mikroskoopide ja termomeetrite valmistajana, esimese kaamerani jõuti alles seitseteist aastat hiljem. 1950. aastal valmistati esimene endoskoop ning sellel turul ollakse siiani maailmas liidrid. Käesoleva aasta aprillis asutasid Sony ja Olympus meditsiinitehnika arendamiseks ühisettevõtte.
Ka teine Jaapani ettevõte Fujifilm on teatanud, et liigub tarbeelektroonika sektorist eemale ning hakkab tulevikus keskenduma meditsiinisüsteemidele ja ekraanikomponentidele. Sarnaselt konkurentidele on ka Lumixi brändi omanik Panasonic teatanud kaameratootmise vähendamisest.
«Kaameratootjad peavad otsima uusi kasvu lubavaid ärisid,» ütles SMBC Nikko Securitiesi analüütik Hirosuke Takayama. «Meditsiinitehnika, mis kasutab nende pildisensoreid ja-protsessoreid on ala, millest on kõik tootjad huvitatud.»
Mõlemal sektori juhtettevõttel on piisavalt vahendeid, et oma tegevust ümber pöörata ning vajadusel ka ettevõtteid üles osta. Bloombergi andmetel oli Canonil juunis raha ja selle ekvivalente 755 miljardi jeeni väärtuses, Nikonil oli vabu vahendeid umbes 121 miljardit jeeni.
«Kaameraturul toimuvad muutused võivad panna tootjaid võtma suuri riske või läbi viima drastilisi muudatusi, et muuta oma käibestruktuuri,» ütles JPMorgan Chase´I analüütik Hisashi Moriyama.
Nihe nutitelefonidele võib olla sarnane sellele, mis toimus fotograafias filmilt digipiltidele üleminekul ehk need ettevõtted, kes ei suuda piisavalt kiiresti olukorraga kohaneda, on määratud kadumisele. Näiteks Konica Minolta müüs oma SLR-äri 2006. aastal Sony´le, aasta hiljem ostis Hoya Pentaxi ning müüs 2011. aastal selle kaameraäri edasi Ricoh´ile. Kunagine fototööstuse pioneer Eastman Kodak on nüüdseks pankrotis.
Samal ajal on nutitelefonide kaamerad muutunud üha keerulisemateks ning kvaliteetsemateks.
Samsungi Galaxy S4 on varsutatud 13 megapikslise sensoriga, Sony Xperia Z1-l on 20,7 megapiksline kaamera, Nokia esitles juulis 41 megapikslise kaameraga Lumia 1020-t. Võrdluseks, Canoni EOS-1D X sensor, mille hind USAs on 6799 dollarit, on 18,1 megapikslit. Samas tuleb muidugi meeles pidada, et pikslite arv on vaid üks osa pildi kvaliteeti määravatest näitajatest.
Nikoni ja Canoni käive jääb veel mõna aega ilmselt tugeva surve alla, kuna nutitelefonide söövad ära kompaktkaamerate turu ning kallimate digipeeglite marginaalid vähenevad.
«See on olukord, mis ei muutu niipea,» ütles BGC Partnersi Jaapani osakute müügijuht Amir Anvarzedeh Bloombergile.