Pensionifondid ja muud suurinvestorid kulutavad investeerimisnõustajate mõttetute soovituste peale miljardeid dollareid aastas, näitab värske akadeemiline uuring.
Uuring: pensionifondid kulutavad nõustajate peale miljardeid dollareid
23. september 2013, 11:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagu selgub, ei ole konsultantidelt nõu küsivad fondid sugugi edukamad kui teised, mõnes osas läheb neil aga turu keskmisest tunduvalt halvemini.
Näiteks läks konsultantide abile nõjatunud USA varafondidel 1999-2011 aastail 1,1 protsendi võrra halvemini kui teistel, kirjutab Financial Times viitega Oxfordi ülikooli ekspertide poolt läbiviidud uuringule*, mis puudutas 29 juhtivat konsultatsioonifirmat (katavad 90 protsenti turust).
«Konsultantidel on küll tohutu mõjujõud, kuid nende töötulemused seda ei õigusta,» ütles Jose Martinez, üks uuringu autoritest.
«USA aktsiafondide osas – ja see on üks suurimaid kategooriaid – jääb mulje, et investeerimisnõustajad ei anna fondide valikule mingit lisaväärtust,» lisas kaasautor Howard Jones.
Oxfordi tiimi andmetel andsid konsultandid 2011. aastal USAs nõu 13 triljoni institutsionaalsete investorite hallata oleva dollari kasutamise osas. Nõustajate teenuseid kasutasid 82 protsenti riiklikest ja pooled ettevõtete pensionifondidest.
Maailma lõikes oli nõustajate «mõjupiirkonnas» 25 triljonit investeeritud dollarit.
Kui sellest summast läheks nõustajate taskusse vaid üks baaspunkt (0,01 %), koguneks tasusid 2,5 miljardit dollarit aastas.
Teadlased avastasid, et USAs on konsultantide soovituste kaal väga suur: reeglina paigutati fondidesse, mida soovitasid mitmed konsultandid, keskmiselt 2,4 miljardit dollarit rohkem.
Samas «ei ole mingeid tõendeid selle kohta, et need soovitused oleksid kõnealuste fondide tootlust teistega võrreldes tõstnud».
Teadlased oletavad, et institutsionaalsed investorid jätkavad soovituste sisseostmist lihtsalt seetõttu, et «keegi neil käest kinni hoiaks». Võib-olla vajavad nad «kilpi», millega oma otsuste pihta tulistatud kriitikanooli tõrjuda – või pole neil «lihtsalt aimugi, kui kasulikud või kasutud need nõuanded on».
Teadlased juhivad tähelepanu ka sellele, kuivõrd kiivalt konsultandid oma soovituste üksikasju ja ajalugu varjavad. Seetõttu kuulavad pensionifondid nõu, mille kvaliteeti pole võimalik kontrollida.
«On viimane aeg, et pensionifondid ja regulaatorid nõuaksid konsultantidelt soovituste ajaloo avaldamist,» kirjutavad uuringu autorid. «Kui nad [konsultandid] oma töötulemusi just ei häbene, tuleks neil salatsemine lõpetada.»
* «Picking winners? Investment consultants’ recommendations of fund managers», Tim Jenkinson, Howard Jones ja Jose Vicente Martinez.