/nginx/o/2013/09/23/2397766t1hb410.jpg)
Hetk enne eilset veenvat valimisvõitu rõhutas Angela Merkel Euroopa ühtsuse tähtsust: «Me tahame tugevat Euroopat, edukat Euroopat.» Kuid mida ta selle all täpsemalt silmas peab?
Bloomberg: mis mõtteid mõlgutab võidukas Merkel?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olemasoleva majandus- ja rahandusliidu pooldajana on Merkel siiski otsustavalt vastu sellistele sügavamast integratsioonist ajendatud ideedele nagu Euroopa pangandusliit ning euroala riigivõlgade ühte patta kallamine.
Ühtlasi võõrastab Merkel võimu loovutamist Brüsseli bürokraatiale, kirjutab Bloomberg Businessweek.
Saksa meedia andmetel kaldub Merkel pooldama ELi liikmesriikide vahelisi otselepinguid – selle asemel, et ajada asju «Brüsseli kaudu».
«Sakslastel puudub igasugune isu poliitika järele, mis süvendaks Euroopa integratsiooni,» kirjutas läinud nädalal Hispaania ajalehes El Pais Euroopa Välissuhete Nõukogu analüütik Jose Ignacio Torreblanca. «On väga raske ette kujutada, et see uus [Saksa] valitsus võtaks initsiatiivi Euroopa viimisel föderatsiooni suunas.»
Tõenäoliselt jääb Merkel Euroopa stabiliseerimisel sama ettevaatlikuks, pragmaatiliseks ja kasinusmeelseks nagu nende viimase kolme aasta jooksul – mil Saksamaa on käinud välja valdava osa 496 miljardist euroala kriisiriikidesse suunatud eurost.
Mõnedele Euroopa liidritele ei pruugi see meeldida. Samas ei saa just paljud neist lehvitada niivõrd madala tööpuuduse ja korras riigirahandusega nagu sakslased Merkeli juhtimisel on kogenud – ega ka sellise populaarsusega, mis äsja ilmsiks sai.