Katusekorter kamina ja seemneleivaga

Külaliste ootuses: laud on kaetud ja leib ahjust võetud. Foto: Liis Treimann

1980ndate lõpust Soomes elava eestlannast tippjuuksuri Aina Ansoni kaunile elamisele annavad näo väärikas vanavara, eritellimusmööbel ning põhjamaade disain, aga ka raamatud, kunstiteosed ja maailma eri paigust pärit meened.

Oma unistuste korteri leidis Anson pärast mitu kuud väldanud otsinguid Läänesadama lähistelt, kust Helsingi ühe peatänava Esplanaadini jalutab paarikümne minutiga. Juugendmajas asuv, õue avaneva rõduga ja katuseakendega korter võlus naist esimest pilgust. «Mulle meeldib ehitada ja sisustada,» ütleb Anson, kes lisaks kenale kodule on kujundanud ka oma ilusalongi Vuorikatul.

Avar avatud ruum

Praeguseks on Ansoni ja tema kütusekonsultandist elukaaslase Peter Willemoësi valduses varasemast poole suurem pind, sest ühel päeval ei mahtunud nad oma asjadega elamisse enam ära.

Mõlemad armastavad reisidelt meeneid kaasa tuua, samuti meeldivad neile vanakraamiturud. Õnneks pandi parasjagu kõrvalkorter müüki, nii et mujale kolimise asemel sai hakata seinu lammutama, et siis taas ehitamise-sisustamisega tegelda. Nüüdseks on valgete seintega 130-ruutmeetrisest korterist saanud üks suur ruum, mille südameks köök.

Elamise rõdupoolsesse ehk päikesele avatud külge jäävad sööginurk ja kabinet, tänava poole televiisorinurk ja magamisala, ning nende vahele kamin. Muidugi on neil ka saun, nagu Soomes kombeks, aga eesti-taani segapere tunneb rohkem rõõmu suurest rõdust. Esiteks on seal hea sõpradega juttu ajada ja veini nautida või lihtsalt niisama olla, teiseks pakub rõdu head võimalust lilli ja ürte kasvatada.

«Igal kevadel hakkan taimi valima. Ühel aastal oli meie rõdu lilledest kirju, siis sinine, aga nii mullu kui ka tänavu valgetes õites,» räägib Anson. «Maitsetaimekastidesse panin sel aastal sidrunmelissi, salveid, murulauku, peterselli, basiilikut, rosmariini, punet, piparmünti ja sidrunheina, samuti kasvatan salatit, hapuoblikat ja tšillit.»

Selles kodus on igal mööbliesemel, pildil, vaasil, toataimel jm eriline tähendus. Väärikas kabinetilaud on pärit Taanist mehe vanavanemate kodust, vana puhvetkapp toodud Tallinnast, osa uusi kappe, riiuleid ja voodi on mööblimeistrist Eesti sõbra kätetöö.
Pererahvale on pärandatud nii eesti kui ka taani kunsti ja paljud asjad tähistavad nende elu olulisi sündmusi.

Näiteks kristallvaasid on kunagised juuksurivõistluste auhinnad, neist esimese pälvis Anson 1983. aastal Eesti NSV meistrivõistlustelt Pärnus. Minskis saavutatud NSV Liidu juuksurite mõõduvõtu III kohta meenutavad aga Agu Pildi loodud fantaasiasoengu ja õhtusoengu kostüümide kavandid.

Tänu heale tööle kutsuti Anson 1989. aastal ühe esimese eesti juuksurina Soome tööle, nüüd on tal juba aastaid Helsingis oma salong.

Lugudega looritatud

Elukaaslased on palju rännanud ja kaugetelt maadelt erilaadseid suveniire kaasa toonud. Näiteks magamistoa suure peegli ostsid nad Prantsusmaalt. Kirbuturu müüja sõnul olla see tehtud Napoleon III ajastul ja rippunud varem ühes lossis kamina kohal. Osa arvukast pisiplastikast pärineb samuti reisidelt Indiasse, Jaapanisse, Indoneesiasse, Guatemalasse, Tansaaniasse jm. «Me oleme suured Aafrika friigid,» mainib mees. Nende võluvale korterile lisavad veelgi veetlust eksootilised toataimed, needki reisimälestused.

Paar on oma elu niimoodi seadnud, et igal suvel käiakse Eestis sõpradel külas, sügisel pakitakse seljakotid ja minnakse nädalasele jalgsimatkale Lapimaale, talvel siirdutakse aga Aafrikasse või mujale soojemasse kanti.

Naastes jagatakse reisimälestusi sõpradega, kes alati loodavad, et koosviibimiseks küpsetab korteriperenaine leiva.
«Päevalille-, kõrvitsa- ja seesamiseemnetega nisujahust leib on minu firmamärk. Kõikjal, kuhu ma lähen, oodatakse seda külakostiks,» mainib Anson.