Ravimtaimeaia pidaja usub metsataimedesse

Karepa ravimtaimeaia perenaise Katrin Luke koduaiale annavad sinist tooni rukkililled, millega perenaine muuhulgas kaunistab lauda, lisab neid neeruteesse ja teeb silmakompresse. Foto: Maarja Otsa

Karepa ravimtaimeaia perenaine Katrin Luke võrdleb enda tööd seriaaliga «Kiirabihaigla». «Ühel hetkel on tohutu möll ja siis jälle rahuneb kõik maha. Suvi on just see meeletu möll,» nendib ta. 
 

Vaatamata südasuvisele põuale on ravimtaimede saak Katrin Luke sõnul tänavu väga hea olnud. Aasta eripäraks on aga väga paljude taimede õitsemisperioodi sattumine ühele ajale, mis tõttu jäi ka osa saagist korjamata. «Pärn, põdrakanep, angervaks – kõik õitsesid korraga. Ka need, mis pidid õitsema juuli lõpus, õitsesid juuli alguses. Nõmmliivatee kuivas lihtsalt metsa ära, ei saanudki korjata,» meenutas ta.

Karepa ravimtaimeaia aastane toodang jääb umbes viiesaja kilo kanti ning enamuse sellest korjab Katrin Luke koos abilistega metsast ja oma maja ümber laiuvast ravimtaimede aiast. «Ma usun tegelikult metsataimedesse rohkem kui nendesse, mis aias kasvavad, aga kõiki taimi ei ole metsas – näiteks saialille, maapirni, kummelit,» rääkis taimetark.

Puhas loodus ennekõike
Ravimtaimedest valmistab Katrin Luke erinevaid teesegusid, ravisalve, ürdisoolasid ja siirupeid – kõiki mahemärgistusega. «Minu meelest peab ravimtaim olema puhas, väetisevaba ja kasvanud Eestis,» selgitas naine. «Seepärast ei ole meie läinud ka seda teed, et osta Lätist, Leedust või Poolast taimi kokku. Ma pigem toodan vähem, aga teen ikka õiget asja.»

Ravimtaimede turustamine tasub end Katrin Luke sõnul küll ära, kuid siiski suuri kasumeid sellega ei teeni.
«Mulle on see rohkem elustiil. Ma saan ära elada tegevusest, mis mulle meeldib. Kui tahta ravimtaimedega suuremat äri teha, peaks panema väetised mängu ja ostma taimi sisse, aga see oleks juba jama, sest ma ei tea, kust need on korjatud ja kuidas kuivatatud,» arutles ta.

Taimetark Katrin Luke on aastakümnete pikkuse isikliku praktika põhjal veendunud, et taimedega saab ravida enamikke tervisemuresid. «Liigesehädad, peavalud, pikale veninud bronhiit, nõrkused, toitumishäired, nahaprobleemid, stress,» loetles Katrin Luke kõige levinumaid probleeme, millele ta on aidanud inimestel ravimtaimedest lahendusi leida.

Taimede keemia
Taimetark rõhutab, et ta pole ravitseja, vaid kasutab lihtsalt ära oma teadmisi taimede keemiast. «Ma pooldan teaduspõhist lähenemist. Ma ei ütle, et ärge minge arsti juurde. Vastupidi, minge just ja laske analüüsid teha ning kui diagnoos olemas, saab taimedega ka aidata. Hoiduge parem igasugu nurgatagustest posijatest. Loodusest tuleb alustada,» rääkis Katrin Luke. Ta lisas, et ka haiguste järelraviks on loodusel pakkuda terve rida väge täis ande, alates kibuvitsast ja kõrvenõgesest ning lõpetades põdrakanepi või maapirniga.

Kes arvab, et külmade saabudes jäävad ravimtaimekorjajad pikale puhkusele, Katrin Luke sõnul eksib. «Igal ajal on midagi korjata. Talvel näiteks pohlalehed, männipungad, männikäbid, kuuseokkad, lepakäbid, sookailuvõrsed, kuusevaik, männivaik,» selgitas taimetark, et korilasele pakub loodus tööd terve aasta läbi. 

Taimetark soovitab: korja kibuvitsa- ja kadakamarju

Septembris ja oktoobri alul soovitab taimetark Katrin Luke korjata kibu-vitsa- ja kadakamarju (botaanilistes terminites tõrsikuid ja marikäbisid). Kibuvits sisaldab Katrin Luke selgitusel väga palju C-vitamiini ja karotiini, mis mõjub limaskestadele hästi. Kibuvitsamarjadest võib teha nii teed, siirupit kui ka moosi.

Kadakamarjad sisaldavad jällegi eeterlikke õlisid. «Need on head külmetuse ja igasugu viirushaiguste vastu, samuti on kadakamari väga hea organismi puhastamiseks,» selgitas Katrin Luke. Kuna kadakamarjal on väga eriline maitse, sobib see taimeaia perenaise soovitusel suurepäraselt ka toitude maitsestamiseks.

Samuti on sügise algus hea aeg varumaks maapirne ning lodjapuu-, pihlaka- ja viirpuumarju.

Kibuvitsasiirup

10 l kurdlehise

kibuvitsa marju

vett

2 kg suhkrut

30 g sidrunhapet või 1 kg ebaküdooniaid

Lõika kibuvitsamarjadel õieosa küljest ära ja pane marjad potti. Kui kasutad ebaküdooniaid, siis tükelda need. Vala marjad veega üle nii, et vesi ulatuks 10 cm üle marjade. Kuumuta keemiseni ja keeda tasasel tulel umbes kaks tundi. Jäta pliidiservale jahtuma. Järgmisel päeval sega ja kurna läbi sõela. Lase keema tõusta, lisa suhkur ja kui sa ei kasutanud ebaküdooniaid, siis lisa sidrunhape. Keeda tasasel tulel segades 10–15 minutit ja pane kohe pudelitesse.

NÄPUNÄITED

Võid kasutada pektiiniga suhkrut või valmistada ise pektiini toorestest antoonovkatest või tikritest. Selleks keeda tooreid marju või õunu vähese veega 30 minutit, lase pliidiserval jahtuda ja kurna. Pektiiniga suhkur sisaldab tard-

ainet ning moosid kallerduvad hästi. Nii saad paksema siirupi, mida on hea kasutada kohupiimatoitudes ja tortide kaunistamiseks.

Siirupit võib teha ka mahlapressiga. Siis tuleb mahl kuumutada, lisada suhkur ja sidrunhape.

KASULIK

Kibuvitsamarjades on palju karoteeni, mis tugevdab limaskesti ja aitab neil taastuda. Hea kasutada, kui kurk ja häälepaelad on sageli haiged, samuti aitab mandlipõletiku korral.

Võib lisada ka veidi nelki, mis on antibakteriaalse toimega ja aitab samuti kurgumandli-

põletiku korral. Siirup on hea ka külmetushaiguste järelraviks ja kevadväsimuse vastu. Kibuvits sisaldab rohkesti C-vitamiini.

Kadakamarjasiirup

1 l kadakamarju

1 l kadakavõrseid

vett

1 kg suhkrut

sidrunhapet või sidrunilõike

Pane 5 cm pikkusteks juppideks hakitud kadakavõrsed ja -marjad potti ning vala peale nii palju vett, et see ulatuks 10–15 cm taimedest üle. Hauta suletud kaane all 8–12 tundi ahjus või pliidil tasasel tulel. Ära keeda! Kurna, lisa suhkur ja sidrunhape. Kui kasutad sidrunit, lisa see hautamise lõpus. Pane kuumalt purkidesse.

NÄPUNÄITED

Kui kasutad pektiiniga suhkrut, saad kallerdise, millega on hea toitu kaunistada. Pektiini ja happesuse saamiseks võib kasutada ka ebaküdooniat, tikreid või hapusid õunu, mida on sügavkülmikus hoitud, neid saab lisada hautamise ajal.

Seda siirupit saab süüa lihatoitude, näiteks lambaliha juurde, tarvitada heeringamarinaadides või panna röstsaia peale.

KASULIK

Kadakas parandab neerude tööd, väljutab jääk-aineid, hävitab mikroobe ja aitab külmetuse korral. Eriti hea kasutada viirushaiguste ajal. Ettevaatlik tuleb olla kroonilistel neeruhaigetel, sest kadaka eeter-

likud õlid võivad mõju-da neerukoele ärritavalt.

Sirmikušnitslid

2–3 suurt sirmikut

5 muna

2 kl piima või vett

200 g jahu

suur peotäis tilli

0,25 tl pipart

1 tl soola

õli

Marinaad:

1 l vett

3 sl suhkrut

10–15 vürtsitera

10 pipratera

2–3 tilliõisikut

sibulat

porgandit

3 loorberilehte

sidrunit, äädikat või ebaküdooniat

Lõika sirmikud 4–6 tükiks. Sega jahust, munast ja piimast tainas, maitsesta soola, pipra ja tilliga. Kasta sirmiku-

tükid tainasse ja prae kuumas õlis mõlemalt poolt. Šnitslid sobivad hästi kartuli ja värskete tomatitega.

Kui šnitsleid jääb üle, keeda marinaad. Pane vesi keema, lisa tükeldatud sibul, porgand, loorberilehed, vürtsi- ja pipraterad, tilliõisikud ning keeda 10–15 minutit, kuni sibul on klaasjas. Lisa sidrunilõigud ja suhkur. Sega ja vala kuumana sirmikutele. Lase seista 1–2 tundi.

NÄPUNÄITEID

Sirmikuid võib talveks ka sügavkülma panna. Sealt võttes tuleb panna need külmununa tainasse ja pannile.

Šnitsleid võib valmistada ka fritteris.