Tallinna lennujaam tahab oma apteeki

Tallinna lennujaam. Foto: Küllike Rooväli

Tallinna lennujaam lisas õli tulle apteegi asutamise piirangute üle käivasse vaidlusse, teatades, et ka nemad ei saa kõnealuse ravimiseaduse sätte tõttu enda hoonesse apteeki rajada.

Postimehe toimetusse pöördus Tallinna lennujaama juhatuse liige Erik Sakkov, kes kirjutas: «Lennujaam tahab lennujaama apteeki, sest meie kliendid ehk lennureisijad tahavad apteeki – lihtne. Seni on apteegi avamine olnud võimatu, sest ikka ei vastaks lennujaama apteek ravimiseaduse mingile sättele.»

Sakkovi sõnul ei lase praegused apteekide asutamist piiravad ravimiseaduse sätted lennujaama apteeki asutada – küll oleks teine apteek lennujaamale liiga lähedal, küll oleks pakutavaid ruutmeetreid vähe.

«Aga inimestel on võib-olla vaja peavalurohtu, söetabletti, nohurohtu vms. Miks ei võiks lennujaamas olla üks väike apteek, mis rahuldab inimeste esmavajadusi? Me ei pea siin ju retseptiravimeid pakkuma,» mõtiskles Sakkov.

Teatavasti esitas õiguskantsler Indrek Teder 9. jaanuaril 2013 riigikohtule taotluse tunnistada ravimiseaduses sätestatud apteekide asutamise piirangud põhiseadusevastaseks. Õiguskantsler leiab, et üldapteegi tegevusloa väljaandmisel ettenähtud piirangud rikuvad põhiseaduses sätestatud ettevõtlusvabadust ja üldist võrdsuspõhiõigust. Kuid apteekrite arvates tähendaks piirangute kaotamine tööjõu üleostmist ehk teisisõnu apteekide tühjaks jooksmist maapiirkondades.

Ravimiameti inspektsiooniosakonna juhataja Gert Klaasen leidis Sakkovi ettepanekut kommenteerides, et oleks igati mõistlik, kui Tallinna lennujaamas oleks apteek, nii nagu see on paljudes Euroopa lennujaamades. «Tallinna lennujaama apteegi avamise vastu on huvi üles näidanud nii ettevõtjad kui ka lennujaam, kuid mõte pole teoks saanud. Kindlasti võib selle põhjuseks olla kehtiv apteegi asutamispiirang,» sõnas ta. Õiguskantsleri avalike suhete nõunik Mari-Liis Sesmin leidis, et antud küsimuses peab vastuse andma just ravimiamet.

Kellel on õigus?

Konkurentsiameti välis- ja avalike suhete osakonna juhataja Maarja Uulits nentis, et käesoleval hetkel on ravimiseadusest tulenevad piirangud apteekide asutamisele absoluutsed. «Tallinna lennujaama olukord on väga hea näide sellest, et piirangud ei arvesta vajadust ja nõudlust apteegiteenuse järele,» leidis ka tema.

Konkurentsiamet loodab, et riigikohus tunnistab ravimiseaduse asutamispiiranguid puudutavad sätted põhiseadusega vastuolus olevaks, mis toob kaasa pakkumise ja nõudluse tasakaalu ja tagab seeläbi ravimite parema kättesaadavuse lõpptarbija jaoks, märkis ta lisaks.

Ent apteekrid olid teist meelt. Eesti Apteekide Ühendust esindav vandeadvokaat Ants Nõmper sõnas,  et ravimiseadus ei keela Tallinna lennujaamas apteeki avada. «Isegi, kui eeldada, et asutamise piirang seda tema asukohas täna ei võimalda, on ravimiseaduse paragrahvi 42.1 lõike kolm järgi kohalikul omavalitsusel võimalik taotleda ravimiametilt erandit apteegi avamiseks, kui see on põhjendatud,» selgitas ta hoiakut.

Seega peab Nõmperi sõnul lennujaam pöörduma linna ja ravimiameti poole ning tema arvates ei ole üldse välistatud, et apteek ka lennujaamas avatakse. «Mis puudutab ruumide suhtes kehtivaid nõudeid, siis nende eesmärgiks on tagada normaalsed, turvalised tingimused ravimite käitlemiseks. Need nõuded ei ole üle mõistuse ranged. Ei taha uskuda, et lennujaam ei leia vajaliku suurusega pinda,» arvas Nõmper.

Nõmper ütles, et ravimite müük väljaspool apteeke on küsimus, kus kaalukausil on ravimite parem kättesaadavus ja rahvatervise kaitse. «Ka käsimüügiravimitega kaasnevad ohud, mille viimaseks näiteks on Euroopa Ravimiameti soovitus mitte kasutada levinud valuvaigistit kodeiin lastel. Teine näide puudutab laialt kasutatavat valuvaigistit ja palavikualandajat paratsetamooli, mille üleannustamise risk on suur,» tõi vandeadvokaat rohkelt näiteid.

«Riikides, kus väärtustatakse rohkem rahva tervise kaitset, on seetõttu käsimüügiravimite müük väljaspool apteeke keelatud. Riigid, mis väärtustavad rohkem vaba turumajandust, on lubanud käsimüügiravimid ka tavapoodidesse. Eesti on siiani seadnud esikohale rahva tervise kaitse ja leian, et selline lähenemine on õigustatud,» sõnas Nõmper.

Eesti Apteekrite Liidu juhatuse liikme Kai Kimmeli sõnul ei selgu Sakkovi kirjast konkreetne probleem. «Tõsi on, et seadus näeb ette apteegile ruutmeetrite normi. See kehtib kõigile ühtmoodi ja selle eesmärk on luua tingimused ravimite säilitamiseks jmt,» arvas ta.

Kimmel märkis, et kuigi seadus näeb ette asutamise suhtes teatud piirangud, on ravimiametilt võimalik taotleda ka erandit, kui konkreetses asukohas on põhjendatud vajadus apteegi järele. «Härra Sakkovi kirjast pole võimalik aru saada, kas nad on vajalikke samme astunud või mitte. Seetõttu on seda täpsemalt keeruline kommenteerida,» lisas ta.