/nginx/o/2010/01/05/291989t1hc426.jpg)
Briti rahandusminister Alistair Darling hoiatas eile Islandit, et kui nad hülgavad plaani Suurbritanniale koos kokkuvarisenud IceSave'i pangaga kaotsiläinud raha tagasi maksta, lähevad asjad palju raskemaks.
Briti rahandusminister hoiatas Islandit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ministri märkus oli ilmselt mõeldud mõjutamaks Islandi presidenti, kes peaks iga hetk avalikkusele teatavaks tegema, kas ta kavatseb kirjutada alla õigusaktile, mille alusel Island maksaks Suurbritanniale ja Hollandile kinni ligi 4 miljardit eurot, mille nood oma kannatada saanud kodanikele ise korvasid.
Islandi valitsus on juba kuid vaeva näinud, et ideele elanikkonna hulgas toetust leida. Raha tagasimaksmine on tingimuseks, et IMFilt ja teistelt laenuandjatelt edasist abi saada.
Samas on tagasimaksed kohanud tugevat avalikkuse vastuseisu.
Darling möönis Londonis peetud pressikonverentsil, et tagasimaksed panevad Islandi õlule raske koorma. Samas aga rõhutas ta, et kokkuleppele allakirjutamine oleks riigi majandusliku tuleviku jaoks ülimalt oluline.
«Ma ütleksin Islandi rahvale: ma tean, et see on raske, kuid te peate mõistma, et Briti valitsus pidi sekkuma, et tulla appi Islandi pangas keerukasse olukorda sattunud inimestele,» ütles Darling.
Reykjaviki parlament võttis seaduseelnõu eelmisel nädalal napi häälteenamusega vastu, kuid president Grimsson on oma allkirja andmisega viivitanud. Kui ta lepingut heaks ei kiida, tuleb see kas hüljata või rahvahääletusele panna.
Grimssonil on täna pressikonverents, mille käigus ta peaks oma otsuse teatavaks tegema. Presidendi heakskiit kujutab endast tavaliselt Islandis pelgalt formaalsust. Vetoõigust on kasutatud vaid ühel korral alates riigi iseseisvumisest aastal 1944.
Seaduseelnõu vastu on oma allkirja andnud juba üle 60 000 ehk ligikaudu veerand Islandi hääleõiguslikest kodanikest ning küsitluste andmetel mõistavad tehingu hukka 70 protsenti islandlastest.
Briti ja Hollandi kodanike kaotsiläinud säästud Reykjavikis baseeruva Landsbanki üksuses nimega IceSave on veelgi süvendanud poliitilisi rahutusi Islandis pärast majanduse kokkukukkumist.
Briti ja Hollandi valitsused on juba kompenseerinud oma kodanikele enamiku kaotsiläinud rahast ning soovivad, et Island neile kulud hüvitaks.
Paljud islandlased leiavad, et tagasimakse, mille suuruseks kujuneks ligi pool riigi sisemajanduse kogutoodangust, õõnestaks nende majanduse taastumist.
Vaidluse tõttu on veninud ka IMFi 10 miljardi dollarilise päästeprogrammi toetussummad, samuti on küsimärgi alla sattunud Islandi mullune avaldus Euroopa Liiduga liitumiseks.
Copyright The Financial Times Limited 2010.