/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
/nginx/o/2009/07/03/201411t1haaba.jpg)
Ehkki enamik eksperte hindas Eesti majanduse olukorra mullu IV kvartalis jätkuvalt väga raskeks, on viimastel kuudel lisandunud paranemismärke.
Eksperdid usuvad majanduse paranemist poole aasta pärast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
75 protsenti ekspertidest usub, et poole aasta pärast on olukord juba parem, selgus konjunktuuriinstituudi (EKI) detsembris tehtud uuringust.
Konjunktuuriinstituudi juhtivteaduri Leev Kuuma sõnul annab lootust paranemisele see, et meie majandus on kohanenud kahanenud välis- ja sisenõudlusega ning tehtud on vajalikud muudatused.
Eriti positiivseks hindas Kuum kõigi viie Maastrichti kriteeriumi täitmise ja väliskaubanduse tasakaalu saavutamist. Ka rahvusvahelised uuringud näitavad, et 2009. aasta teine pool oli oodatust edukam ja kriisiga on paremini toime tuldud, kui kardeti.
Edasise suhtes ütles Kuum, et kõigepealt hakkab paranema välisnõudlus, mis omakorda soosib välisinvesteeringuid ja eksporti. Need asjaolud peaksid looma eeldused töötleva tööstuse väljatulekuks madalseisust. Majandusarengu piduriks jääb endiselt aga madal sisenõudlus ja suur tööpuudus.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts nägi töötute suures armees halva kõrval ka positiivset. Esiteks on välisinvestorite jaoks piisavalt tööjõudu, teiseks on inimeste ootused palgale nüüd märksa reaalsemad.
EKI direktori Marje Josingu hinnangul I kvartal suurt murrangut ei too, sest ettevõtjate tellimuste portfellid on ikka veel väga õhukesed.
Hea on aga see, et valmistoodete varud on nüüd poole väiksemad. Võrreldes aastataguse ajaga liigume siiski paremuse poole. Näiteks küsitletud kaupmehed hindasid, et suveks võiks olukord juba parem olla.
«Ehitusturg ei parane ja hea, kui suudetakse hoida seniseid mahtusid,» tõdes Josing. «Kuna teenindus pole nii palju kannatanud, siis siin tuleb taastumine kiirem. Suhteliselt hea on pilt IT valdkonnas, kus töökohti tuleb isegi juurde.»
Prognoosid 2010. aastaks
• SKT 2,0 protsenti
• Tarbijahinnaindeksi muutus 0 protsenti
• Ekspordi kasv 7,8 protsenti
• Keskmine tööpuudus 90 000 inimest
• Keskmine kuupalk 12 000 krooni
• Tööstustoodangu kasv 5,0 protsenti