Uuel aastal on riik õhem ning maksud suuremad

Pooled kõigist retseptidest koostatakse digitaalselt. Foto: Liis Treimann

Ministeeriumid saatsid Postimehe palvel ülevaate oma valdkondades uuel aastal tehtavatest muudatustest ja sellest selgub, et tänavu on meil õhem riik ja suurem maksukoormus.

Maavalitsuste raamatupidamise ja personaliarvestuse koondamine Viljandisse tõi endaga 33 inimese koondamise. Suurima ümberkorraldusena alustas jaanuarist kolmest riigiametist loodud politsei- ja piirivalveamet. Asutuste ühendamised on tekitanud aga veel kaks uut ametit – terviseameti ja põllumajandusameti.

Et keerulisel ajal riigieelarvet kosutada, tuleb tarbijail tänavu tasuda senisest rohkem sigarettide, alkoholi ja autokütuse eest. Ka vesi, toasoe ja prügimajandus lähevad tarbija jaoks seoses suurenenud keskkonnatasudega pisut kallimaks.

Maamaksu tahab riik aga tänavu võimalikult kiiresti kätte saada, nõudes, et see tasutaks kahes osas ja senisest varem. Seejuures tuleb enam kui tuhandekroonisest maamaksust vähemalt tuhat krooni 31. märtsiks ära maksta ning sellest väiksem summa lauale laduda kohe ja korraga.

Sotsiaalvaldkonna muutustest olulisim on paljukõneldud digiretsepti süsteemi töölehakkamine, aga ka omaosalus hooldusravi eest.

Muudatuste helgema poole pealt leiab riigi suurema toe programmile «Teater maale» – teatrid saavad väljasõitudeks maapiirkondadesse kokku kaks miljonit krooni. Ja veel algas lugemisaasta, mis tähendab kindlasti tervet hulka temaatilisi kultuurisündmusi.
--------------------------------------

Meelespea – mis muutus uuest aastast

Maksud ja raha
• Maamaksu senised kolm maksetähtaega asenduvad kahega – 31. märts ja 1. oktoober. Alla 1000 krooni jääv maamaks tuleb tasuda terves ulatuses esimeseks tähtajaks. 1000 krooni ületavast maamaksust tuleb korraga tasuda pool, kuid esimesel tähtajal vähemalt 1000 krooni.
• Muutusid mootorikütuse, erimärgistatud kütuse, alkoholi ja tubaka aktsiisimäärad. Mootorikütuse ostjale toob see kaasa ligikaudu 44-sendise hinnatõusu liitri kohta, õllepudel kallineb umbes 23 sendi võrra ja sigaretipakk pisut üle krooni.
• Hakkasid kehtima uued keskkonnatasude määrad. Näiteks ühe kuupmeetri vee eest tuleb erikasutusõiguse tasu maksta 3–10 senti rohkem kui mullu. Kui inimene tarbib aastas näiteks 36 kuupmeetrit vett, maksab ta vee eest erikasutusõiguse tasu aastas umbes kaks krooni rohkem. Suurenevad ka soojatootmise ja jäätmemajandusega seotud keskkonnatasud.
• Ajateenijale sõduri baaskursuse ajal makstava toetuse summa väheneb 1284 kroonilt 1169 kroonile.

Sotsiaalvaldkond
• Hakkas kehtima omaosalus hooldusravis. Hooldusravi omaosaluse määr ühes kalendrikuus jääb alla keskmise pensioni suuruse.
• Hakkas kehtima digiretsept. Samas jääb 28. veebruarini kasutusele kaks paralleelset süsteemi. Arstid saavad siiski ka tulevikus vajadusel paberretsepti koostada.
• Muutuvad puhkuse kasutamise ja aegumise reeglid – puhkust arvestatakse kalendriaasta järgi ning puhkused aeguvad aasta jooksul puhkuseaasta lõppemisest.
• Kehtivad lihtsustatud tingimused palgatoetuse saamiseks. Palgatoetust makstakse tööandjale, kui ta võtab tööle töötu, kes on olnud töötukassas töötuna arvel vähemalt kuus kuud ega ole tööd leidnud. Samuti saab palgatoetusega tööle võtta 16–24-aastase töötu, kui ta on olnud töötuna arvel vähemalt kolm kuud.
• Tööandjale, kes võtab tööle puudega või pikaajalise tervisehäirega töötu, hüvitatakse kuni sada protsenti tööruumide ja -vahendite kohandamise maksumusest.

Riigiasutuste ühendamised, liitmised ja ümberkorraldamised
• Alustas politsei-, piirivalve- ning kodakondsus- ja migratsiooniameti ühendamise tulemusena loodud politsei- ja piirivalveamet. Seoses sellega alustavad kõigi prefektuuride juures tööd lastekaitseteenistused.
• Tööle hakkas kõiki maavalitsusi teenindav raamatupidamise ja personaliarvestuse keskus, mis asub Viljandi maavalitsuses. Seoses tsentraliseerimisega koondati maavalitsustest 33 raamatupidajat.
• Tegutsema hakkas põllumajandusamet, mis moodustati taimetoodangu inspektsiooni, piirkondlike maaparandusbüroode ning maaparanduse ehitusjärelevalve ekspertiisibüroo liitmise tulemusena. Põllumajandusameti peamaja asub Harjumaal Sakus ning igas maakonnas on kohalik keskus.
• Nõuandeteenistust hakkab põllumajandus-kaubanduskoja asemel kureerima Maaelu Edendamise Sihtasutus. Muudatuse eesmärk on muuta nõuandesüsteem senisest rohkem suunatuks põllumehele ja maaettevõtjale.
• Tööd alustas terviseamet, mis ühendab senise tervishoiuameti, tervisekaitseinspektsiooni ja Kemikaalide Teabekeskuse.
• Veebruaris luuakse sotsiaalministeeriumis laste ja perepoliitika osakond, mille põhiülesanne on koordineerida terviklikku perepoliitikat eesmärgiga suurendada laste ja perede heaolu.

Haridus, teadus ja kultuur
• Algas lugemisaasta.
• Tänavu suureneb riigi toetus programmile «Teater maale» – teatrid saavad väljasõitudeks maapiirkondadesse kokku kaks miljonit krooni.
• Muutus Eesti Teaduste Akadeemia seadus, mis võimaldab noorendada akadeemia üsna eakat liikmeskonda. Edaspidi saab 75-aastaseks saanud akadeemiku asemele valida uue liikme.
• Akadeemilistele õienditele hakatakse kandma Euroopa ainepunkte, mis aitab kaasa õpirändele. Mitme kõrgkooli ühisõppekava läbinud lõpetajale annavad Eesti õppeasutused riikliku tunnustusega ühisdiplomi.
• Teadus- ja arendusasutused pidid end viima jaanuariks vastavusse uute, täpsustatud nõuetega ja registreeruma Eesti Teadusinfosüsteemis (ETIS).
• Muutus ülikooliseadus – lõppevad vanad akrediteerimismenetlused ja edaspidi tulevad üleminekuhindamised, mida viib läbi sõltumatu Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuur. Ülikooliseaduse muudatustest tulenevad ka kõrgharidusstandardi muudatused.

Ettevõtlus
• Juba eelmise aasta 20. detsembrist jõustus alkoholiseaduse muutmise seadus. Seadusemuudatusega keelati ajavahemikul kella 22–10 alkoholi kaasamüük baaridest ja toitlustusasutustest. Samal ajavahemikul keelustati ka alkoholi koju kätte toomine.
• Kõik FIEd peavad olema jaanuarist registreeritud äriregistris.
• Ettevõtted, mittetulundusühingud ja sihtasutused esitavad majandusaasta aruandeid elektrooniliselt äriregistri ettevõtjaportaali kaudu.
• Kehtivad uued hasartmänguseaduse ja hasartmängumaksu seaduse sätted, millega seatakse piirangud õnnemängule, reguleeritakse kaughasartmängu korraldamist ja maksustamist ning täpsustatakse mängukohas olevate automaatide registreerimist.
• Jaanuarist pidanuks kõik esmakordselt turule lastavad tagatisrahaga pakendid kandma uut märgistust A, B, C ja D. Selle nõude täitmine lükkus aga kahe kuu võrra edasi. Seega võivad ettevõtjad kuni 28. veebruarini 2010 müüki lasta vanaviisi ehk numbrimärgiga (nt 1 kr, 0,5 kr) märgistatud tagatisrahaga pakendeid.
• Jaanuaris hakkas kehtima uus Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus. Olulisemate muudatustena täpsustatakse toetusõigusliku majapidamise suurust, toetuste maksmise ja tagasinõudmise korda ning veel mitmeid detaile.
• 28. detsembril 2009 jõustus Eestis Euroopa Liidu teenuste direktiivi rakendamise seadus, mis vähendab ettevõtja asutamisega seotud halduskoormust ja lihtsustab piiriülese teenuse osutamist. Euroliidu liikmesriigi teenuse­osutajal on õigus Eestis ajutiselt teenust osutada ilma siin ettevõtet või filiaali asutamata ning sama saab Eesti ettevõtja teha mujal Euroopa Liidus.

Muu
• 31. detsembril algas rahva ja eluruumide prooviloendus, mis on ettevalmistus 2011. aasta loendusele.
• Selle aasta esimesel poolel on Eestil kavas avada suursaatkond Egiptuse pealinnas Kairos.
• Aasta esimesel poolel laieneb riikide ring, kes esindavad Eestit viisade väljastamisel seal, kus Eestil esindust ei ole. Praegu valmistatakse ette viisaesinduslepingu sõlmimist Poolaga.
• 4. jaanuarist kuulub NATO reageerimisjõudude 14. rotatsiooni koosseisu Balti riikide ühine jalaväepataljon. Eesti kaitsevägi panustab pataljoni ligi 200 mehega. Valmidusperioodi jooksul viibib Eesti kontingent Eestis, kuid võidakse mõne kriisi puhkedes Põhja-Atlandi Nõukogu otsusega lähetada kriisipiirkonda viiepäevase etteteatamisega.
Allikas: ministeeriumid