Majandusanalüütikud: Eestit ootab ees paigalseisu aasta

Eesti majandusanalüütikute prognoos 2010. Foto: Graafika: Margit Randmäe

Mis on kaks kõige erutavamat sündmust, mida analüütikud alanud aastal ootavad? Need on teade euroalaga liitumise kohta ja Eesti Energia esmane aktsiaemissioon ehk IPO.

«Tuleb põnev aasta,» kommenteeris East Capitali juhatuse liige Gert Tiivas. «Poliitikud keskenduvad euro tulekule ja ehk läheb sellega isegi õnneks.»

«Väga vahet aga pole, sest mingit imet euroga liitumise järel ei juhtu,» jätkas Tiivas. «Endiselt tuleb hommikul tööle minna ja ikkagi peame pingutama, et majanduse konkurentsivõimet suurendada. Loodetavasti ettevõtjad sellega ka tegelevad ega jää ainult euro tulekule ja müstilistele valgetele rahalaevadele lootma.»

Börsi jaoks on peamine küsimus Eesti Energia. Kas valitsus annab loa energiafirma osaliseks erastamiseks IPO-l?

«Makromajanduslike pingete lahtumise ja ettevõtete majandustulemuste paranemise tõttu nii 2010. kui 2011. aastal prognoosime ka jätkuvat aktsiahindade kallinemist Tallinna börsil,» kommenteeris LHV panga analüütik Kristo Oidermaa.

«Jokkeriks on siinkohal Eesti Energia võimalik IPO ja selle mõju aktsiaindeksile,» tõdes Oidermaa.

Kahel viimasel aastal Postimehe küsitlustes kõige täpsemaks ennustajaks osutunud Eesti Panga analüütikud pakuvad, et majanduskasv tuleb 2010. aastal 1,4 protsenti.
«2010. aastal jätkub Eesti majanduse stabiliseerumine ning väliskeskkond taastub sammhaaval,» kommenteeris Eesti Panga analüütik Martin Lindpere.

Lindpere märkis, et meie majanduskasvu taastumist toetab maailmamajandus, kus ei ole oodata enam suuri tagasilööke, hoolimata stiimulipakettide vähenemisest.

«Prognoosime 2010. aastaks kerget majanduskasvu (üks protsent), kuid see arv on piisavalt nulli lähedal, et öelda: suuresti on tegu paigalseisuga. Ent 15-protsendise languse järel on paigalseis ka juba hea. Tegemist saab olema Eesti jaoks tõenäoliselt kohandumise aastaga – suurem osa majanduskriisist on selja taga, nüüd tuleb jätkata protsessi – kohanduda sellega, et majanduse suurus on väiksem ning koos sellega peavad väiksemad olema ka kulud,» märkis tarkinvestor.ee juht Kristjan Lepik.

Kõige mustemates värvides näeb maailma arengufondi ekspert Heido Vitsur, kes pakkus, et alanud aasta toob taas majanduslanguse, seekord siis -2,5 protsenti.

«Miks ma kasvu ei näe?» kommenteeris Vitsur. «Sisenõudlus ei toeta SKT kasvu, sest palgad vähenevad ja tööpuudus kasvab. Kui eksport ja tootvad välisinvesteeringud ka mõnevõrra kasvavad, siis ei suuda nad kompenseerida kehva sisenõudlust.»

Et keskmine palk tuleval aastal veelgi langeb, selles on veendunud kõik küsitletud analüütikud.

«Kuigi tööhõive kasv aasta teises pooles taastub, võimaldab jätkuvalt kõrge tööpuuduse tase uusi töökohtasid luua buumiaastatest oluliselt madalama palgatasemega,» kommenteeris keskmise sissetuleku languse põhjusi Marfini panga raha- ja kapitaliturgude direktor Mart Veskimägi.

Tööpuudus on tuleval aastal keskmiselt kaks kuni neli protsendipunkti kõrgem kui sel aastal. «Tööpuudus on oma iseloomult küllaltki inertne ning aasta alguses selle kasv jätkub, kuid aasta teine pool toob kaasa juba töötuse vähenemise ning tööhõive suurenemise,» lausus Veskimägi.

Samas pakkus rahandusministeeriumi analüütik Erki Lõhmuste, et tööpuudus püsib 2009. aasta tasemel – põhjuseks inimeste loobumine aktiivsest tööotsimisest.

Hea uudis on see, et enamiku analüütikute meelest on bensiin aasta lõpus peaaegu samas hinnas, mis praegu. Kuidas see võimalik on, jääb arusaamatuks, sest valdavalt usuvad analüütikud, et nafta hind jätkab kasvamist.

LHV arvab aga, et bensiin maksab aasta lõpus 20 krooni liiter. «Bensiini kallinemise prognoosi toetavad oodatav nafta hinna tõus, tugevnev dollar ning uuest aastast rakenduvad kõrgemad aktsiisimäärad,» lausus Kristo Oidermaa.

Kommentaarid

Toomas Luman
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees:

See aasta saab olema jätkuvalt raske. Pole võimalik välja tuua ühtki majandusharu, mis võiks sel aastal meie majanduse kindlaks veduriks olla. Majanduse elavdamiseks on vaja uusi välisinvesteeringuid, selleta uued töökohad ei teki.

Buumi ajal ei tulnud investeeringuid, sest meil ei olnud pakkuda piisavalt tööjõudu. Nüüd on olukord muutunud, aga uue investeeringute laine võtmeküsimuseks on euro kasutuselevõtt. Kuna Skandinaavia senine kogemus on olnud, et kriisist ülesaamiseks tuleb kohalik valuuta devalveerida, on nad ettevaatlikud.

Skandinaavia firmad on tehniliselt valmis siia investeerima, aga moraalselt mitte. Kui teeme kevadise eurohindamise edukalt läbi, hakkab meie olukord paranema. Kui euro kasutusele võtame, saab 2011. aasta olema kindlasti oluliselt lihtsam kui aasta 2010.

Aivar Rehe
Sampo panga juht:

Esiteks peaks unustama 2009. aasta. 2010. aasta toob pankadele nii laenude kui ka pangateenuste osas rohkem tööd.

Läinud aasta tõi kahaneva laenuportfelli ning väga mõõduka ja ettevaatliku laenutegevuse, 2010. aastal pankade laenuportfellid kasvavad kaks-kolm protsenti. Euribor võib aastaga tõusta praeguselt ühelt protsendilt 1,25 või isegi 1,5 protsendile. Kodulaenude omanikele tähendab see kerget kohustuste suurenemist aasta teisel poolel.

Kui Eesti saab suvel lõpliku kinnituse eurotsooniga liitumise kohta, siis riigi ja majanduse riskitase langeb. Prognoosin, et eelmisel aastal klientidele määratud kõrgemad laenumarginaalid langevad. Aasta teiseks pooleks jõuame nii kaugele, et kõik krediidiriskiga seotud laenude allahindlused on jõudnud lõpule.

Pangandustegevuse pilti rikub praegu see, et lühikese ajaga on tehtud jõulisi laenude allahindlusi. See iseloomustab rahvusvahelistesse kontsernidesse kuuluvate pankade tegevust kuni selle suveni. Pangandus peaks tõusma kergesse kasumlikkusesse aasta teises pooles.

Toomas Aak
NCC Ehituse juhatuse esimees:

Lõppev aasta oli ehitajaile kahanevate mahtude tõttu kindlasti üks viimase aja keerulisemaid. Ehitushindade langusest hoolimata tellimuste arv vähenes ning uusi objekte alustati väga vähe. Hea on see, et algab mõningane turu puhastumine, mis edaspidi tuleb tellijatele ainult kasuks.

Igale kainenemisele järgneb pohmell. Järgmine aasta tuleb ehitajaile kahjuks veelgi raskem. Iseenese naba imetlemine sai 2009. aastal lõplikult läbi.

Majanduslik kainenemine sunnib ettevõtjaid senisest hoopis rohkem pingutama. Ärikomeetide sähvimine sai mõneks ajaks otsa ning ehk ei teki lähiajal enam illusioone, et Buratino moodi rahapuu istutamine võibki üleöö rikkaks teha.

Anne Mere
Rakvere lihakombinaadi juhatuse esimees:

Mullu suutis Rakvere lihakombinaat oma turuosa kasvatada ja sama eesmärk on ettevõttel kindlasti ka järgmiseks aastaks. Erilist tähelepanu tahame pöörata oma turuosa suurendamisele Lätis ja Leedus.

See aasta oli raske kogu Baltikumis, kus meie tütarettevõtted tegutsevad. Samas on ettevõte reageerinud kiirelt majanduskeskkonna muutustele – kärpinud palku, muutnud tootmise efektiivsemaks, teinud õigeid valikuid tooteportfelli kujundamisel ning kohanenud tarbija ootustega.

Samas on ettevõte jätkanud investeerimist tootmisse – eelmise aasta sügisel sai valmis viineriliin, aasta alguses hakkliha pakkimisliin ja augustikuus toorjuustu täidisega lihapallide liin. Kokku on Rakvere lihakombinaat investeerinud lühikese aja jooksul ligi 150 miljonit krooni uutesse tehnoloogiatesse.

Ka kontserni sees on muutusi – Baltikumi regiooni juhtimine anti üle kohalikele juhtidele, on tihenenud koostöö kontserni Soome ja Rootsi ettevõtetega jne. See kõik on võtnud palju aega ning töö ja isikliku elu balanss kaldus töö poole. Uuel aastal tahan seda tasakaalustada. 

Ott Pärna
Arengufondi juhatuse esimees:

Meil on peaaegu sada tuhat töötut, kellest paljud ei suuda või ei oska tööturule tagasi tulla. Seega võiksime jätta 2010. aastast rääkides majanduskasvu protsendimäära kõrvale.
Olen kirglik sportlane ning tean, et pärast traumat on mõistlik stopper mõneks ajaks ära unustada, teha mõttetööd ja keskenduda arvude asemel teistele väärtustele. Selle nimel, et tulevikus jälle rajale tagasi minna.

Me vabaneme eneseimetluse harjumusest ning hakkame selgemalt tajuma, mida on vaja teha Eesti pikemaajaliseks arenguks. Jalutasin ühel päeval Tehnopolist ja tehnikaülikooli õppelinnakust läbi. Sealsetel inimestel silmad säravad. Aga neile, kes ei suuda ega taha muutuda, õppida või veel olulisem – ümber õppida –, ennustan küll paari rasket aastat.

Sandor Liive
Eesti Energia juhatuse esimees:

Järgmisel aastal ootab meid ees elektrituru avamine ning Eestisse laieneb Põhjamaade elektribörs Nord Pool. Saab otsa monopoli aeg ja tekib konkurents. Suured kliendid valivad juba praegu mitme elektrimüüja vahel.

Eeloleval suvel langetab valitsus Eesti Energia investeerimiskava finantseerimise otsuse ja valmistume kahe uue energiaploki ehitamise rahastamisotsuseks.

Teine Eesti Energia jaoks oluline sündmus on see, et suletakse Ignalina tuumaelektrijaam Leedus. Selle tulemusena loodab Eesti Energia aasta jooksul Leetu müüa miljardi krooni eest elektrit, mis on kindlasti hea uudis Eesti ekspordi poole pealt vaadates. Isiklikult ootan eurot ja loodan, et Eestil õnnestub täita Maastrichti kriteeriumid.