/nginx/o/2010/01/02/290863t1hd98e.jpg)
Islandi president ei kiirusta heaks kiitma parlamendi otsust kompenseerida Suurbritanniale ja Hollandile 3,8 miljardi euro väärtuses koos IceSave'i pangaga kaduma läinud raha.
Islandi president pani kannatanud pangakliendid ootele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seega kipub venima olukord, mis Islandi majanduse taastumist tugevasti takerdab. Islandi valitsus kiitis tagasimaksed pärast kuudepikkusi teravaid vaidlusi küll kolmapäevase hääletusega napilt heaks, kuid president Ólafur Ragnar Grímsson keeldub õigusaktile alla kirjutamast.
Viivitus on seadnud kahtluse alla tehingu, mida peetakse otsustavaks Islandi pääsemisel Euroopa Liitu ning mis aitaks neil oma 10 miljardi dollarilise kriisiprogrammiga korrektselt edasi liikuda. Grímsson peaks täna saama kokku oponentidega, kes annavad talle üle avalduse tehingu tühistamiseks, millele on alla kirjutanud rohkem kui 10 protsenti riigi 320 000 elanikust.
Islandi valitsus on juba alates juunikuust kõvasti vaeva näinud, et leida heakskiitu oma plaanile kompenseerida 2,3 miljardit naela Briti valitsusele ja 1,2 miljardit eurot Hollandi valitsusele, kes omakorda maksid kompensatsioone oma kodanikele, kes Reykjavikis baseeruva Landsbanki internetipangas IceSave raha kaotasid.
Paljud islandlased on maruvihased, et nemad peavad kinni maksma oma pankurite ja regulaatorite eksimused. Nad väidavad, et suured tagasimaksed, mis teevad elaniku kohta rohkem kui 12 000 eurot ning moodustavad ligikaudu poole sisemajanduse kogutoodangust, tõmbavad majanduse taastumiselt jalad alt.
Presidendi heakskiit on Islandi parlamentaarses süsteemis tavaliselt rutiinne kummitempli-toiming. Grímsson ütles aga, et ta peab õigusakti hoolikalt läbi mõtlema, kuna avalikkuse vastuseis on niivõrd suur.
Alates islandi iseseisvumisest aastal 1944 on president vaid ühel korral seaduseelnõule veto peale pannud. Kui Grímsson keeldub alla kirjutamast, on valitsusel kaks valikut: eelnõust loobuda või see rahvahääletusele panna.
Islandi peaminister Jóhanna Sigurdardóttir on IceSave'i tehinguga oma reputatsiooni kaalule pannud ning analüütikud kahtlevad, kas vasaktsentristlik valitsuskoalitsioon püsima jääb, kui see läbi peaks kukkuma. IceSave'i vaidlusküsimuse lahendamine on IMFi ja teiste laenuandjate poolt Islandile pakutavate kriisilaenude tingimuseks.
Samuti on asetleidnu heitnud varju Islandi liitumisvõimalustele Euroopa Liiduga. Reykjaviki parlament kiitis IceSave'i tehingu esmakordselt heaks möödunud augustis, kuid Suurbritannia ja Holland tõrkusid mõningate seal sisalduvate tingimuste peale - mis tõigi kaasa kolmapäeval vastuvõetud kompromisslahenduse.
Valitsus kuulutas 33-30 hääletuse suureks läbimurdeks majanduse ülesehitamisel ja rahvusvaheliste suhete taastamisel pärast Islandi pangandussektori kokkuvarisemist aastal 2008.
Suurbritannia ja Holland, kelle suhteid kõnealune vaidlus on mürgitanud, olid hääletustulemusega rahul. Krediidireitinguagentuur Standard & Poor's tõstis Islandi väljavaate pärast hääletust negatiivselt stabiilse peale ning ütles, et tehing on edasise rahvusvahelise finantsabi seisukohast otsustav.