Ott Pärna: pangad keerasid laenukraanid liiga kinni

Raigo Neudorf
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ott Pärna.
Ott Pärna. Foto: Peeter Langovits.

Arengufondi juhatuse esimees Ott Pärna leiab tänavusele kriisiaastale tagasi vaadates, et pangad keerasid ettevõtete jaoks laenukraanid liiga kinni.


«Nende ettevõtete vaatenurgast, kus me (Arengufond - toim.) osanikuks oleme, lasen lendu kriitikanoole pankade suunas - et ikka laenukraanid nii kinni keerati!



Ekspordigarantiid ja krediidiriski kindlustamise võimalused on olemas, kuid vähemalt uutele või restarti tegevatele ettevõtetele on see ebapiisav, sest nende instrumentidega saab mängida alles siis, kui pangast on võimalik saada mõistlikel tingimustel finantseeringut,» märkis Pärna.



2009. aastat jääb Pärna hinnangul positiivse poole pealt meenutama see, et masu tõttu on ettevõtjad hakanud vähem lootma siseturule ning mõtlema rohkem ekspordi peale.



Ehk siis sellele, mida ja kuidas teha, et välismaa ettevõtted ning inimesed sooviksid rohkem osta eestimaiste ettevõtete ja inimeste töö vilju.



Negatiivselt poolelt on samas kahju, et rahvusvahelisele turule suunatust on olnud siiski veel liiga vähe.



«Poole meie ekspordist teevad endiselt sadakond ettevõtet,» tõdes Pärna.



Üldriiklikul tasandil on tema sõnul olnud positiivne, et riik on suutnud leppida kokku pingutamist nõudva kuid realistliku kuupäeva eurole üleminekuks.



«Samas on euro meie jaoks paljuski vaid semantika küsimus. Euro kasutuselevõtule omistatakse probleeme lahendavat võluväge. Sellega seoses ei soovi me vaadata otsa mitmetele tõsiasjadele.



Euro ei tee meie majandust ekspordivõimekamaks, inimesi targemaks, ei leevenda meie lähituleviku järsku demograafilist kukkumist ning ei paranda eesti- ja venekeelse elanikkonna omavahelist läbisaamist.


Nende küsimustega peab järgmisel aastal tegelema sama jõuliselt kui lõppeval aastal kulukärpimise ja euro suunas püüdlemisega.»


Kommentaarid
Copy
Tagasi üles