/nginx/o/2008/04/01/29910t1hc55c.jpg)
Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) korraldatud küsitlusest üliõpilaste seas selgus, et poolte tudengite peamiseks sissetulekuallikaks on raha perelt või partnerilt, õppetoetuste või -laenu tähtsust hindab vaid marginaalne osa.
Umbes pooled üliõpilased elavad pere toetusest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigieelarvelisel kohal õppivatest tudengitest peab 52 protsenti oma põhiliseks sissetulekuallikaks perelt või partnerilt saadavat rahalist toetust, 24 protsenti elab peamiselt oma enda teenitud palgast. 8 protsenti saab suurema osa sissetulekust õppetoetustest ja 7 protsenti õppelaenust.
Tasulistel õpikohtadel olevatel tudengitel on 47 protsendil peamiseks sissetulekuks netopalk, 41 protsenti elab ära pere või partneri antavast toetusest. Õppetoetusi ja -laenu peavad peamiseks sissetulekuallikaks vaid 1-3 protsenti riigieelarvevälistel kohtadel õppivatest üliõpilastest.
Uuringutulemuste analüüsis märgitakse, et võrreldes kevadise perioodiga on perekonna toetuse osatähtsus suurenenud 8 protsenti.
Novembris-detsembris läbi viidud küsitlusele vastas 3412 üliõpilast.