Euro nimel kääridega eelarve ja tungrauaga maksude kallal
:format(webp)/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
31. detsember 2009, 11:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/12/30/290065t1hb1ba.jpg)
Vaevalt peaminister Andrus Ansip ja valitsuskabinet aasta tagasi halvimaski unenäos nii tõsiseid eelarveprobleeme nägid. Tegelikkus on aga kaks lisaeelarvet, kärbitud kulumiljardid, karmid maksutõusud ja samal aja peibutisena terendav Euroopa ühisraha.
Jaanuari keskpaigas olid maksulaekumised ja mullune kulude-tulude avaldamine valitsusele kui ämber külma vett voodisse pugemisega hilja peale jäänud pidulisele: ehmatav, aga tõhus.
Riigi eelmise aasta kulud ületasid tulusid 5,2 miljardi krooniga. Puudujääk rahastati reservidest ehk riik sõi ära viiendiku kogunenud tagavaradest.
Seejärel asuti kiiresti tegutsema. Kõigepealt kehtestas rahandusminister Ivari Padar riigiasutustele ajutised kulupiirangud, koalitsioonipartnerid said üllatavalt kiiresti kokkuleppele ja veebruaris võttis riigikogu vastu esimese, kaheksa miljardi kroonise negatiivse lisaeelarve.
Varem lubatud 14-protsendiline pensionitõus kahandati viiele, kohalikud omavalitsused jäid ilma osast tulumaksust, riigisektori haldus- ja palgakulud vähenesid. Tavainimese viha pälvis enim haiguspäevade tasustamise uus kord.
Kärpekrokodill oli oma töö teinud, paraku oli ka selge, et esimesest püksirihma pingutusest ei piisa. Eriti kui eesmärgiks on hoida eelarve puudujääk eurole üleminekuks vajaliku kolme protsendi piires.
Nii võetigi enne jaanipäeva vastu teine, nüüd juba kardetud maksutõuse sisaldav lisaeelarve, mis pidi eelarvepositsiooni parandama kuue miljardi krooni võrra.
Ettevõtjate ja rahva pahameele vallandas 1. juulist kahe protsendipunkti võrra kerkinud käibemaks.
Kütuseaktsiis tõusis juulist viis protsenti ning augustist kerkis töötuskindlustuse maksemäär 4,2 protsendile, millest 2,8 protsenti tasub töötaja ning 1,4 protsenti tööandja. Aasta viimase viie kuuga on see töötukassa esialgsete arvutuste kohaselt inimeste taskust viinud 300 miljonit krooni.
Aga vähemalt on meil tänu 19 miljardi krooni võrra parandatud eelarvepositsioonile lootus aasta pärast euroraha auks šampanjaklaase kõlistada.