Villems: miks investeerivad eestlased hoopis välismaale?

Teaduste Akadeemia president Richard Villems. Foto: Liis Treimann

Postimees.ee aastalõpuküsitlusele vastanud Teaduste Akadeemia presidendi Richard Villemsi sõnul peaks euroga kaasnevatest välisinvesteeringutest unistavad riigijuhid esmalt analüüsima, miks kipuvad siinsed ärimehed paigutama raha hoopis nn arenevatele turgudele ega jäta kodumaale.

Millised sündmused jäid teile enim meelde lõppenud aastast - nii heas kui halvas mõttes?

Sündmused sündmusteks. Heas mõttes jääb meelde, et arusaam imperatiivsest vajadusest hoida riigi tulud ja kulud tasakaalus on kindlasti rahvaasemike hulgas märksa enam levinud kui aasta tagasi. Halvas mõttes see, et primitiivsel populismil näib olevat endiselt lai kandepind.

Keda peate mööduva aasta kõige silmapaistvamaks inimeseks Eestis - samuti nii heas kui halvas mõttes?

Üleüldse? Ei oma nii laia silmaringi, et vastata, olles sisemiselt veendunud oma võimetuses pakutavat argumenteeritult kaitsta.

Milliste ootustega lähete vastu uuele aastale - kas Eesti elu muutub paremaks või halvemaks?

Paremaks-halvemaks pole vahest see õige määratlus. Kindlasti muutub elu tervikuna oluliselt raskemaks, sest masu sotsiaalmajanduslik hind kuhjub veel mõnda aega. Halb on see, et me ei saa selle ajalist ulatust kuigivõrd täpselt prognoosida. Ning uued globaalmullid terendavad ees.

Kuid erinevalt mullusest ja ammugi tunamullusest on ratsionaalseks tegutsemiseks märksa soodsam psühholoogiline taust - selles mõttes on algaval aastal potentsiaal olla vähemasti elutervem.

Kui Eesti riigijuhid võtaksid täita ühe teie uusaastasoovi, siis mida te neilt sooviksite?

Ma murran oma sooviga ilmselt avatud uksest sisse - pole midagi olulisemat kui kasutada seda aastat täie eest selleks, et valmistada Eesti elu ette eurole üleminekuks.

Tingimuste täitmine on nagunii eeldus, sellest ma ei räägi. On mitu märksa olulisemat probleemi.

Meie valitsus loodab esmajoones välisinvesteeringute kasvule. Kuid kui ma loen lehest, et Eesti investorid said veerandi miljardiga vastu pükse raha paigutamisel aserite puhkemajandusse, ja kui ma lisaks umbkaudu arvan teadvat, kui palju on meie oma kapital investeerinud «arenevatesse turgudesse» mujal, siis kerkib esiplaanile küsimus, miks on see nii?

Mitte etteheitena kapitalile, vaid soovitusena riigijuhtidele selle põhjuste üle mõelda.