/nginx/o/2008/09/03/70992t1headd.jpg)
Hiina valitsus on juba kuu aega näidanud kohapealse toodangu imidžit edendavat telereklaami, kus ühel hetkel jääb lähivaatesse Apple'i iPod, taustaks selgitus: «Valmistatud Hiinas, Silicon Valley tarkvaraga».
iPod osutab Hiina majanduse kitsaskohtadele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiina viimase aastakümne majanduskasvu võib kokku võtta mitmeti, meenutades ülevoolavaid 2000 miljardi dollarilisi riigireserve, näiliselt lõppematuid energiainvesteeringuid kaugetesse maadesse või maailma pikima meresilla rajamist Hangzhou lahte.
Samas sümboliseerib «Hiina imet» ehk kõige kujukamalt iPod, võttes endas kokku nii suured edusammud kui ka pika tee, mis veel käia tuleb.
Alates 2000. aastast on Hiinast, kes oli varasemalt tuntud kui kõigi lihtsamate kaupade ja vidinate valmistamise koht, järk-järgult saanud kaasaegse, keeruka ja stiilse elektroonika kodumaa.
Apple tellib iPodi tootmise väljastpoolt ning enamjaolt saab töö tehtud Shenzhenis paiknevas tehases nimega Hon Hai, mis Taivani ettevõte ja kasutab ka ärinime Foxconn.
Hon Hai tohutud tootmishooned kujutavad endast paljuski Hiina tugevate külgede ja plusspunktide kehastust. Vähemalt 200 000 töötajaga tehasest voolavad jõgedena välja ka Sony PlayStationid ja Nokia mobiiltelefonid.
Sellise tootmisliini loomiseks läheb tarvis infrastruktuure, logistikat ja väljaõpetatud kaadrit, mida ühelgi teisel areneva turuga riigil välja pakkuda ei ole.
Samas rõhutab iPod aga ka Hiina majanduse piiranguid ja kitsaskohti. California ülikooli teadurid uurisid, millised riigid iPodi tootmisest majanduslikku kasu saavad.
Nad jõudsid järeldusele, et Hiinasse jäi toodetud väärtusest vaid 5 protsenti. Enamik kasumit läheb disainerite, edasimüüjate ja keerukamate komponentide tarnijate taskutesse.
Uurimus toob kujukalt esile Hiina ees seisva väljakutse. Nimelt tuleb neil luua rohkem firmasid, kes suudavad väärtusahelas allhankijatest-tootjatest kõrgemale tõusta.
Samuti on tarvis tõsta hiinlastest töötajate ostujõudu, kes vastupidiselt ootustele buumist ise kasu pole saanud.
The Financial Times Limited 2009.